Esilehe lugu. Aadu Must: Tartu heaks peab töötama nii Tartus, Tallinnas ja Riias kui ka Brüsselis
Kesknädalale andis intervjuu Riigikogu Keskfraktsiooni liige, Tartu Linnavolikogu esimees ja Tartu Ülikooli õppejõud Aadu Must.
Professor Must, sa oled Riigikogu liige ja samal ajal ka Tartu linnavolikogu esimees ning lõpuks veel ka Tartu Ülikooli professor. Mitut ametit sa korraga pead ja kas need üksteist segama ei hakka?
Eks igaüks meist tahaks olla, piltlikult öeldes, kuldraha. Aga kui ameteid on palju, võime pudeneda peotäieks vaskmüntideks. Olen parlamendis kultuurikomisjoni esimees – selle komisjoni ülesandeks on nii hariduse, teaduse, kultuuri kui ka spordi alane seadusandlus. Eelmisel aastal olin Balti Assamblee president, praegu olen asepresident; juhin Eesti delegatsiooni Läänemeremaade Parlamentaarsel Konverentsil. Jne. Olen Rahvusraamatukogu nõukogu esimees ja Arhiivinõukogu aseesimees. Juhin Riigikogus Läti, Poola, Hollandi ja Tadžikistani parlamendirühma ning Tartu piirkondliku arengu toetusrühma. Olen veel iseenda autojuht Tallinna–Tartu “kiirteel”.
JUHTKIRI: Toome riigi inimesele lähemale
Keskerakonna põhilubadused riigihalduses näevad ette bürokraatia vähendamist, mugavamat suhtlemist riigiga ja teenuste kättesaadavuse parandamist. Lisaks sellele regionaaltoetuste suurendamist ning riigipalgaliste töökohtade viimist pealinnast välja. Riigireformiga jätkates muudame riigi tõhusamaks, liidame ametkondi ja arendame e-riiki ning jõustame maakonnakeskusi.
Monica Rand: Tartu eelarve panustab haridusele. Sügis on poliitikutel ja ametnikel eelarvete tegemise aeg, ning ega elu Tartuski kuidagi teisiti kulge. Lugejatel on kindlasti huvitav teada, millele Tartus raha oleme kulutanud ja kavatseme kulutada.
Eelarves kavandatud tegevustega liigume samm-sammult edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning 2018.–2025. aasta arengukavas sätestatud eesmärkide poole. Lisaks oleme arvestanud ka Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepet Tartu linna juhtimiseks aastatel 2017–2021. Kõik need dokumendid hoiavad silme ees peamist eesmärki: parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.
Doktor Laasik pürgib Toompeale ühiskonna valukohti tohterdama
„Minule on Elva väga hea inspiratsiooniallikas. Leian, et suurde poliitikasse võiks Elvast ja teistestki omavalitsustest kaasa võtta kaks sõnumit. Esiteks, omavalitsuste ühinemine on haldusreformi raames toimunud, kuid nüüd peab edasi minema riigireformiga. Kindlasti peavad suurenema omavalitsuse otsustusõigus ja tulubaas. Taristu peab kõikjal Eestis olema inimestele vajalikul tasemel; see on nii teede/tänavate korrashoid kui ka netiühendus ja kindel elektriga varustatus. Teiseks, inimesed tulevad elama sinna, kus on olemas lasteaed, kool, haigla ja sotsiaalteenused. Seega just need avalikud teenused peavad inimeste jaoks paremaks muutuma, bürokraatiat peab olema vähem. Rääkides arstiabist ja tervishoiust on sageli juttu pikkadest järjekordadest perearstide ja eriarstide vastuvõttudele. Samas on need järjekorrad üks olulistest põhjustest, miks EMO-sse pöördutakse.
Aare Olgo: Turvaliselt ja kultuurselt parema Eestimaa eest
Seoses sõnaga „turvalisus“ võib mitmetele meenuda Allan Roosilehe poolt kuulsaks lauldud üheksakümnendate aastate kultuslaul „Turvamees“ või mõnele kuulsale inimesele ihukaitse korraldamine. Tegelikult on see mõiste märksa avaram ja haaravam, sest kaitse ohtude eest ja abi kriisiolukordades peab olema kättesaadav igaühele. End igas mõttes turvalisena tundev kodanik suudab paremini oma teadmiste, oskuste ja kogemustega ühiskonnale panustada.
Lisaks saavad sõna: Erki Savisaar, Marina Riisalu, Madis Lepajõe, Vladimir Šokman, Marika Tuus-Laul, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaanus Raidal, Jaanus Riibe.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 28. novembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.