Aadu Must: Tartu heaks peab töötama nii Tartus, Tallinnas ja Riias kui ka Brüsselis

Kesknädalale andis intervjuu Riigikogu Keskfraktsiooni liige, Tartu Linnavolikogu esimees ja Tartu Ülikooli õppejõud Aadu Must.

Professor Must, sa oled Riigikogu liige ja samal ajal ka Tartu linnavolikogu esimees ning lõpuks veel ka Tartu Ülikooli professor. Mitut ametit sa korraga pead ja kas need üksteist segama ei hakka?

Eks igaüks meist tahaks olla, piltlikult öeldes, kuldraha. Aga kui ameteid on palju, võime pudeneda peotäieks vaskmüntideks. Olen parlamendis kultuurikomisjoni esimees – selle komisjoni ülesandeks on nii hariduse, teaduse, kultuuri kui ka spordi alane seadusandlus. Eelmisel aastal olin Balti Assamblee president, praegu olen asepresident; juhin Eesti delegatsiooni Läänemeremaade Parlamentaarsel Konverentsil. Jne. Olen Rahvusraamatukogu nõukogu esimees ja Arhiivinõukogu aseesimees. Juhin Riigikogus Läti, Poola, Hollandi ja Tadžikistani parlamendirühma ning Tartu piirkondliku arengu toetusrühma. Olen veel iseenda autojuht Tallinna–Tartu “kiirteel”.

Tegelikult on mul siiski vaid kaks ametit – ajaloolane ja poliitik. Muud ametid on osa sellest ja täiendavad üksteist. Erinevatest ametitest on mul näiteks kujunenud üsna tõhus koostöö Läti riigi tippjuhtidega, mis peaks päädima Riia–Tartu kiirrongiühenduse loomisega juba lähiajal. Sain ka tugevasti edendada Soome–Eesti ja Balti kultuurifondide loomist. Olen Tartu asja ajanud nii Tartus, Tallinnas, Riias, Helsingis kui ka Brüsselis. Omal ajal kirjutas Tartu Ekspress “Tartu lipp on Toompeal MUST” – loos näidati, kes Riigikogus kõige enam Tartust räägib.

Ütled, et ajad Riigikogus Tartu asja. Kas Tartu elu poleks parem ikka Tartus edendada?

Ajan Riigikogus ikka Eesti asja. Aga muidugi arvestan otsuste ja valikute juures alati ka seda, et Tartu ei jääks õigustamatult tahaplaanile, et Tartu eelised ja tugevused saaksid välja arendatud. Kogu Eesti hüvanguks.

Mis on viimase kahe aasta jooksul, Keskerakonna juhitava valitsuse ajal, Eestis muutunud?

Kõige olulisem on see, et inimene on jälle tõusnud Eesti poliitika keskmesse. Ka tavaline Eesti inimene! On aru saadud, et Eestit viivad edasi kõik, kes meie riigi arengusse panustada tahavad. Riik omalt poolt peab neid kaitsma ja hoidma. Olulisteks märksõnadeks on saanud õpetajate ja päästjate palgad, pensionide tõus, lesepension. Tulumaksuvaba miinimumi tõusust 500 euroni võitis valdav enamik Eesti inimestest. Murrangulise tähtsusega on tasuta ühistransport – tõhus vastuabinõu ääremaastumisele, regionaalsele tööpuudusele. See parandab oluliselt inimeste juurdepääsu kultuurile, avardab ametialase koolituse võimalusi. Meie loosung ütleb: „Õiglane riik kõigile!“, ja see kehtib nii senitehtu kui ka veel plaanitava kohta.

Deklareerid, et ühiskonna arengu garandiks on tugev keskklass. Kas oled ka seda meelt, et Reformierakond on ettevõtjate partei, aga Keskerakond on lihtrahva partei?

Keskklassi kuuluvad oma tööga väärtusi loovad kvalifitseeritud oskustöölised ja spetsialistid, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanikud, töötajad-osanikud, haritlased. Töötame selle nimel, et see keskklass senise “alamklassi” – madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga inimeste arvel – oluliselt kasvaks ja et Eestist kaoks palgavaesus. See omakorda eeldab aga töötajate pidevat koolitamist ja täiendõpet tagamaks võimekust kasutada nüüdisaegseid tehnoloogiaid ning toota suuremat lisaväärtust. Aga ärge seda küll uskuge, et me Eesti ettevõtjaid omaks ei pea! Ka meie programmis on kirjas: “Keskerakond loeb oma tugevateks liitlasteks ettevõtjaid, kes edendavad ausat ettevõtlust, maksavad makse, on orienteeritud teadmistepõhisele tootmisele … ning soovivad ja suudavad maksta oma töötajatele head palka.” Me mõtleme seda tõsiselt!

Millised võiksid sulle olla olulised väljakutsed Riigikogu järgmises koosseisus?

Eesti jätkusuutlikkuse tähtsaim tegur on kvaliteetne ja kättesaadav haridus, mis arvestab mitte eilse, vaid homse päeva vajadusi. Edu tuleb vaid siis, kui suudame ette näha, milliseid spetsialiste meil on viie või kümne aasta pärast vaja; mitte ei hakka jooksma siis, kui häda juba käes. See käib ülikoolide, üldhariduse, kutse- ja huvikoolide ning alushariduse kohta.

Me tahame olla teadmistepõhine ühiskond, aga teadlaste ja haritlaste palgad seda püüdlust ei kinnita. Doktorantidele – teadlaste järelkasvule – tuleb maksta korralikku palka (kuid juba aastaid on see olnud pelgalt abiraha).

Vaja on käivitada tervishoiureform – pelgalt uute paikade traageldamisest enam ei piisa.

Teadmistepõhine tootmine ja juhtimine on paljuski veel vaid loosungid, aga need peavad saama meie elu peateeks. Ja muidugi on mulle üheks prioriteediks Tartu ühendusteed.

Mis sulle ei meeldi tänases Eesti poliitikas?

Ajaloolasena imestan suure osa meie poliitikute peaaegu olematut mälu. Naljakas on vaadata, kuidas pikki aastaid võimul olnud erakonna poliitikud süüdistavad ühtäkki oma tegematajätmistes praegust valitsust. On erakondi, kellele tegelikust parlamenditööst hoopis olulisem on vaenlase otsimine ja oponentidele “ärapanemine”. Muret teeb juba aastaid süvenenud riigi “ametkondlik killustatus”. Lõpuks ometi on praegune valitsus asunud koondama riigiasutusi, mis üksteist lihtsalt dubleerivad.

Kuidas hindad oma meeskonna – Tartust Keskerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerijate – võimekust ühiskonna asju ajada?

Enamik meie nimekirja inimestest töötab täna Tartu linna omavalitsuses – volikoguliikmetena, abilinnapeadena. Kõik nad on andnud tubli panuse Tartu edendamisse.

Just äsja olin tunnistajaks külaliste vaimustusele meie koolide kaasajastumise üle. Imetleti Raatuse kooli – mine või ise kooli tagasi! Ka Variku koolis on remont – tulemas on midagi sama ilusat.

Ja veel – meil on kokkulepe, et kes meist ka Riigikokku valituks ei osutu – need jäävad parlamenti läinute meeskonnaks, tugirühmaks, kelle kogemused ja tarkus leiab samuti rakendust. See on hea meeskond.

Küsis Indrek Veiserik