Ratas: riigid peavad Pariisi kliimakokkuleppe ellu viimiseks suurendama ühiseid pingutusi

Foto: Jürgen Randma (Riigikantselei)

Katowice, Poola, 3. detsember 2018 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas täna ÜRO kliimamuutuste konverentsil toimunud riigijuhtide kohtumisel vajadust pingutada kliimamuutuste ohjamiseks ning leppida kokku, kuidas Pariisi kliimalepingut ellu viia.

„Kliimamuutuste edukaks ohjamiseks on vaja suurendada kõigi riikide ühiseid pingutusi. Leppides kliimaleppe elluviimiseks kokku ühised reeglid, näitame veenvat tahet probleemiga tegelda. Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Koos Euroopa Liidu liikmesriikidega töötab Eesti selle nimel, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele.

„Selline üleminek ei ole kindlasti lihtne, kuid annab hea võimaluse muuta meie majandust viisil, mis oleks kestlik ning tooks kasu kõigile. Nii saame luua võimalusi majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks,“ lausus Ratas. Aastaks 2050 tahab Eesti vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Eesti panustab peaministri sõnul kliimamuutuste ohjamisse ka arenguriikidega koostööd tehes. „Keskendume rohelise tehnoloogiaga alustavatele ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes ekspordivad oma lahendusi ja oskusteavet arengumaadesse. Varasemalt on Eesti näiteks aidanud Vaikse ookeani väikesaari hädaolukordade satelliitside võimekuse tõstmise ja päikesepaneelidega,“ sõnas peaminister.

Ratas tõi ka esile tänavu septembris 158 riigis toimunud Maailmakoristuspäeva, mis oli Eesti suur kingitus maailmale oma sajanda sünnipäeva puhul. „Samal ajal meie kõigi ühist elukeskkonda koristanud 15 miljonit inimest andsid tugeva sõnumi heast koostööst suure eesmärgi nimel,” lausus Ratas.

Eesti toetas ka Poola algatatud Sileesia solidaarsuse ja tööjõu õiglase ülemineku deklaratsiooni, mille eesmärk on kliimapoliitika kavandamisel ja ellu viimisel arvestada töötajate õiguste ja võimalustega ning kaasata tööturu osapooli.

Üleminekul vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele tuleb peaminister Ratase sõnul hoolitseda selle eest, et meie töötajatele oleks tagatud kõik võimalused muutustega kohaneda. „Töökohtade kadumisel tuleb aidata luua uusi ning pakkuda inimestele ümberõpet. See tagab elatustaseme püsimise ja kasvu ning annab võimaluse vältida töökaotuse tõttu tekkivaid sotsiaalseid probleeme,“ ütles peaminister Ratas.

Peaminister Ratas kohtus kliimakonverentsi ajal eraldi ka mitmete riigi- ja valitsusjuhtidega. Pikemad kohtumised toimusid Nauru presidendi Baron Divavesi Waqa, Nigeeria presidendi Muhammadu Buhari ja Nepali presidendi Bidya Devi Bhandariga, kellega arutati koostööd kliimaeesmärkide täitmisel, samuti riikide vaheliste suhete arendamist.

Katowices kaks nädalat kestval konverentsil osaleb ligikaudu 30 000 inimest, kelle seas on nii riigijuhid kui ka valitsusasutuste, omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste esindajad.

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu üleilmse kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

3 kommentaari
  1. Ratas. 2 aastat ago
    Reply

    Kas sa oled targem kui jänkide teadlased? Kahtlen.

  2. Tule 2 aastat ago
    Reply

    taevas appi! Kus on arvutused, palju reostab õhku mõnu tulemäe purse ja milline on see meie suurlinnadega võrreldes?
    Mõtlesin ise arvutada. Inimese keskmine kaal on 60kg (pigem vähem, sest kergemaid mutukaid on maailmas rohkem), see ütleb, et keha tõrjub välja vett 60 liitrit ehk 0,06 kuupeetrit. Korrutan selle 7 miljardiga, saan 420 miljonit tonni. Kui 1 kuupkildis on vett 1 miljard tonni. Seega moodustab inimeste mass ainult 0,42 kuupkilti. Kujutage nüüd ette kera läbimõõduga 12742km ja selle kohal õhuvööd kuni 110km. Maa pindala on 510 miljonit ruutkilti, õhuvöö seega üle 50 miljardi kuupkildi. Mida suudab mõjutada see inimrott oma 80 miljardikulise osaga? Eriti kui tema kusi ja sitt moodustab kehakaalust umbes kilogrammi ehk 1/60. Lisaks ka loomad, keda inimesed küll püüavad siit maailmast hävitada, kuid ikkagi nemad ennast ise ei piira, nemad alluvad loodusseadustele.
    Muidugi tullakse nüüd välja reostusega, mida toodab tööstus. Tõsi, paistab see tõesti jube, kuid kasvõi mõned korstnad Kirde-Eestis asuvad vaid ühes paigas ja jaotatutena üle Eesti on ka see reostus tühine. Elanike arvu kasvuga me toodame reostust küll juurde, kuid ka siis teatud piirini. Kui see ületab inimkonna taluvuse piiri, hakkavad inimesed välja surema, nagu loomad ebasoodsates oludes. Langeb inimeste arv taas mõne miljardini, siis suhe loodusega taastub ja hakkab taas tõusma. Nii loodusega võideldes elanike arv maakeral kõigubki ja midagi pole lahti. Nii et ma ei näe mitte mingit põntsu selles, et inimesed praegu õhku, maad ja vett reostavad, asi on hukust väga kaugel. Kui hukk tulebki, siis hoopis muudel põhjustel.
    Seega pean ka mina seda lärmi kliimamuutuste hukutava mõju üle jaburaks. Et Jurka ise mõtelda ei oska, pole ammu enam mingi ime.

  3. Mart U 2 aastat ago
    Reply

    Kliimalepe on puhas ärimaailma propaganda, mida üks aus erakond ei peaks toetama.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.