Esilehe lugu. Kadri Simson: Iga erakond peab arvestama pärast valimisi koostööga Keskerakonna valitsuses
Kesknädalale andis intervjuu Keskerakonna aseesimees ja Pärnumaa piirkonna juht, majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
Keskerakonna ja peaminister Jüri Ratase reitingud on praegu kõrged. Konkurentide silmis ilmselt hirmuäratavalt kõrged. Kui räpaseks võib seoses sellega valimiskampaania Keskerakonna vastu veel järelejäänud kuude jooksul minna?
Tänaste erakondade toetusnumbrite puhul on selge, et iga erakond, kes peale valimisi siiralt soovib oma toetajatele antud lubadusi täita, peab arvestama valitsuskoostööga Keskerakonna valitsuses. Seega võib vihaseid ja isegi alatuid rünnakuid küll tulla, aga tark valija peab siis ka aru saama – need ründajad ei hooli tegelikust valitsusvastutusest.
Juhtkiri. Mailis Reps: Hea rahvaharidus vajab hoolt
Eesti rahvas öeldakse olevat hariduse-usku ja olenemata riigikorrast on haridust Eestis kõikidel aegadel väärtustatud. Olen olnud haridusminister kolmel korral ning näinud, kuidas Eesti koolikultuur ja õpetajatöö on muutunud ja arenenud eelkõige omariikluse perioodil. On toimunud tähelepanuväärne areng nii kooliõpetuse sisus kui ka õppekeskkondades. Olen käinud peaaegu kõikides Eestimaa koolides ja näinud, et positiivseid muutusi on palju ja et renoveeritud koolimajades on kindlasti parem nii õpilastel õppida kui ka õpetajatel töötada.
Tanel Kiik: Keskerakonna valimisplatvormi viis olulist eesmärki
Keskerakonna platvorm Riigikogu valimisteks valmib koostöös erakonnaliikmete, ekspertide ja kodanikuühendustega, rahvaga laiemalt. Nimelt korraldab erakond juba mitmeid kuid nii valdkondlikke nõupidamisi kui ka rahvakohtumisi üle riigi, et kuulda võimalikult laialdaselt Eestimaa inimeste mõtteid, soove ja tulevikunägemusi. Oleme kaasanud aruteludesse noori, pereinimesi, eakaid, ettevõtjaid, riigiteenistujaid ja kohaliku elu eestvedajaid – kõiki, kes soovivad kaasa mõelda.
Tõnis Mölder: Vähendame ravijärjekordi poole võrra
Ravijärjekordade lühendamist on poliitikud loosungina kasutanud juba aastaid, kuid reaalsete sammude väljatöötamist selle eesmärgi saavutamiseks on alustanud vaid tänane valitsus. Viimase 10 aastaga on ravijärjekorrad pikenenud peaaegu poole võrra, ent tulevik paistab märkimisväärselt helgem, sest suured ideed on leidmas laiapõhjalist toetust. Värsketest rahuloluküsitlustest selgub ka tõsiasi, et kaasarääkimise teemadest tunnevad Eesti inimesed kõige enam huvi just tervishoiu suhtes. Ja see on ka arusaadav, sest iga inimese jaoks on oluline, et kui ta vajab arstiabi, siis peab see olema kvaliteetne ja mõistagi ka kättesaadav.
Maria Jufereva-Skuratovski: Kes loovad ühiskonna väärtusi?
Ühiskondliku konsensuse piirid nihkuvad juba igapäevaselt. Nihkuvad vaenu ja agressiooni õhutamise poole. Vahel tekib mulje, et paljud inimesed ei arvesta sellega, et sõnavabaduse ja eneseväljendusega käsikäes käivad ka vastutus ja lugupidamine oponendi suhtes. Tihti me taunime anonüümseid kommentaatoreid, kes purskavad internetikeskkonda oma viha, haigeid fantaasiaid, vahel ka rumalusi. Arutleme selle üle, kas ja kuidas selle ilminguga võidelda või pigem mitte. Või pöörata sellele tähelepanu alles siis, kui otseselt meid hakatakse ähvardama?
Märt Sults: Haridussüsteemis tuleb inimkatsed lõpetada!
Mõni aeg tagasi sammusime üheskoos Eesti Vabariigiga uude sajandisse. 100 aastaga oleme jõudnud tähtsate tähisteni ning saavutanud nii mõndagi: Eesti kooliharidus on võrreldav Joosep Tootsi aegsega. Näiteks on nende aastate jooksul Eesti haridussüsteemist kujunenud üks maailma parimaid, mille „headust“ küll tänavapildis ning ostukeskustes pole nagu eriti märgata. Meil on tublid ja edukad noored, kellest üle poolte ei omanda PGS-s ettenähtud programmi ning meie koolides valitsev õpikeskkond on eeskujuks teistele Euroopa Liidu riikidele: avatud õpivorm; krooniline õpetajatepuudus; õpilaste massilised põhjuseta pidavad puudumised; nüüd õpilastel ka läbiotsimishirm; noorte elu paralleelmaailmas, mida pakub Internet; õpilaste suitsiidimängud; õpilaste „läbipõlemine“ väga varases eas jne.
Kaks sündi ja kolm elu – KALEV KALLO 70
Kalev Kallo sündis 6. detsembril 1948. Teist korda sündis ta aga 2017. aasta veebruaris, kui tuli üliraskest haigusest, lausa surmasuust, eluga tagasi. Selle kahe sündimise vahele mahub Kalevi kolm elu. Meremehe elu, ehitaja elu, poliitiku elu. Kalev Kallo on hingelt ja kutsumuselt meremees, parajalt romantiline, aga kindlasti mehine; kui vaja, ka karm ja otsekohene. Küllap peab tal hinges tõesti olema paras annus romantikat, miks muidu astus ta omal ajal merekooli laevajuhtimist õppima? Igatsus kaugete maade vastu, soov õppida tundma maailma, soov panna ennast proovile.
Lisaks kirjutavad värskes Kesknädalas: Vladimir Svet, Ardo Aasa, võrkpallitreener Avo Keel, Hillar Talvik, Mihhail Kõlvart, Vello Rekkaro.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 5. detsembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.
Nii ongi nagu Simson ütleb, et kõik kes tahavad oma valimislubadusi ellu viia, peavad praegu kõige enam arvestama eelkõige Keskerakonnaga. Ja küllap enamus neist ka saab aru v.a RE, et oma lubaduste elluviimiseks ongi kõige parem võimalus just KE valitsuses. Kuna valimisteni on veel meie mõistes röögatult kaua aega, siis on juba ilminguid, et valimistele ei taheta minna lihtsalt kampaaniat tehes, vaid muid ja väga alatuid võtteid kasutades. Hetkel tundub mulle, et peavoolumeedia ja kahjuks ka ERR on saanud mingi vihje mida ja kuidas talitada. No näiteks pole meil kunagi tuntud huvi igasuguste rahutuste kohta mujal euroopas. Neid on ju kogu aeg olnud, need käivad ka päevauudistest läbi, aga kui Vikerraadios on sellise kaheldava väärtusega päevaküsimus ” kas pooldate Prantsusmaal kütuse aktsiisi vastaseid rahutusi”, siis hakkad tahes tahtmata mõtlema, et miks ja miks just nüüd? Delfis pannakse üles nupuke kus võrreldakse Belgia kütusehindu ja keskmist palka. Jälle hakkad mõtlema miks, sest neil kahel pole ju mingit seost kui ei räägita lahti kõike. No vaatame, mis edasised päevad toovad, aga ümber-nurga rahutustele õhutamine justkui käib. Tulevad väga keerulised kuud enne valimisi ja ilmselgelt on näha, et kellegil suurel on tõsised mured, kui mitte elu ja surma küsimus ja siin ei tohi mitte ühtegi viga sisse lasta. Jõudu Teile ja kindlat meelt valijatele.
,,,sm. Simson siin muretseb—-täielises EV. valitsevad ju taaskord venelased, sest nende häältega te ju võimul püsite ja võibolla, et ka jääte. Kas see teile Kadri au teeb, on iseasi. Eestlastest valijaid on teil 12-18% ,seega enam-vähem võrdselt teistega, Reformil seega kõige rohkem (jõukamad ja endaga ise hakkamasaajad). Nii,et ootate, kuidas eestlased , mütsid näppus teie ees küürutama hakkavad ja manguvad kaasvalitsemise õigust. Väga madal ja alatu. Kogu oma ränga ajaloo jooksul on kõige rohkem meile valu, pisaraid, korvamatuid kaotusi põhjustanud just venelased, kellele te nüüd seebita võimu nimel poete. Oleme väsinud sellest pealepressivast järjekordsest venestamislainest, kus toomid veavad oma korteri kaudu Ukrainast separatiste Tallinnasse, kus antakse simagi pilgutamata Venemaa venelastele kinnivaraostu võimalused, seega ka elamisload. Eks sina Kadri, kui välimuselt igati kena naine (hing on kahjuks reeturlikult punane) lähe Putinile padjal riigivõtmeid üle andma. Eks teie valitsuses näeme siis muidugi ka Y. Toomi—(himustab ta ju ministrikohta Brüsseli toolist rohkemgi), andke talle kohe mitu portfelli, meil on juba siis täiesti ükskõik, hakkame kohvreid pakkima. Pigem võõrsil kui oma ainsal kodumaal okupantide võimu all.
Märdi lugu ehk kuidas ta oma Mailist hariduse mannutamise eest mutta taob. Kui Märt muidugi valimisnimekirja koha nimel JULGEB. Muu on tavaline propa, millel puudub väärtus.