Rahva tervis tuleb koolist

Mihhail Kõlvart

Mihhail Kõlvart, Tallinna Linnavolikogu esimees, EOK täitevkomitee liige

Inimese tervis sõltub eluviisidest ja varases lapsepõlves juurdunud harjumustest – seega oleks mõistlik anda võitluses rahva tervise eest suurem roll õpetajatele, mitte arstidele! Me peame tunnistama, et see valdkond omab lausa eksistentsiaalset tähendust ning meil on kohustus sellega tegelda.

Praegu tekib tunne, et me ei taju piisavalt olukorra tõsidust ja probleemi ulatust – iga kolmas Eesti laps on ülekaaluline (40% poistest ja 31% tüdrukutest) või lausa rasvunud. Antidepressantide tarbimine on noorte seas normiks muutumas (2015. aastal kirjutati Eestis lastele välja üle 10 000 antidepressantide ja rahustite retsepti). Kaitsevägi kurdab, et noored kutsealused muutuvad aina väetimateks. Südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse poolest oleme Euroopas esirinnas. Senised tendentsid panevad mõtlema, et mis meist saab 25 aasta pärast.

Ülaltoodud kurva statistika üheks kindlaks põhjuseks on kriitiliselt vähene liikumisaktiivsus, eriti laste seas. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringute järgi peab iga laps aktiivselt liikuma vähemalt seitse tundi nädalas, meil täidab seda normi ainult 16% noortest, rattaga või jalgsi käib koolis ainult kolmandik lastest. Ometi ei olnudki see ju väga ammu, mil lapsi aeti tuppa, mitte õue; praegu aga pole võimalik neid ekraanidest eemale viia.

Sama mure valdab kogu läänemaailma ning mitmedki riigid on lahenduse otsimise süsteemselt käsile võtnud. Suurbritannias alustati programmiga 30+30, mille kohaselt peab iga algkooliõpilane liikuma iga päev 30 minutit koolis ja 30 minutit pärast kooli. Soomes käib ca 75% lastest koolis jalgsi või rattaga. Väikesel Islandil vähendati süsteemse sportimisvõimaluste juurutamisega 15 aasta jooksul alkoholi tarbimist noorte seas kardinaalselt – 42 protsendilt 5 protsendile, rääkimata nende jalgpalli-imest, mis samuti suuresti on tasuta trennide tulemus. Eestiga suuruse ja rahvaarvu poolest täiesti võrreldavas Sloveenias on samuti koolides maksimaalselt loodud sportimisvõimalusi – üle riigi on 13 põhikooli, milles andekatele eraldi spordiklassid. On märkimisväärne, et sporti käsitletakse Sloveenias hariduse osana – sport, haridus ja teadus on valdkondadena sama ministeeriumi hallata.

Sport kooli!

Ka meil peab sport olema osa haridusest, see annab lastele võimaluse tegelda spordiga piisavas mahus. Riiklikus õppekavas peab lisaks praegustele kehalise kasvatuse tundidele (1,5 tundi nädalas) olema veel 2–3 täiendavat treeningut (3–4,5 tundi) nädalas. Muidugi ei hakata igas koolis harrastama kõiki spordialasid, aga 5–6 ala peaks sõltuvalt kooli võimalustest ja traditsioonidest olema tagatud. Sõltuvalt lapse hariduslikest erivajadustest peavad olema võimalikud ka alternatiivid. Saavutusspordile orienteeritud lapsed, kes käivad niigi iga päev treeningutel, võivad kohustuslikest sporditundidest saada vabastuse.

Muidugi tekib põhjendatud mure, et lapse koolipäev muutub veel pikemaks ja raskemaks? Tegelikult on aga füüsiline koormus vaimsele koormusele vahelduseks kasulik, isegi vajalik – uuringudki näitavad, et füüsiliselt aktiivsemad lapsed saavutavad paremaid tulemusi ka õppetöös. Pealegi, mida rohkem haridusvajadusi (õppetöö, trenn, huvitegevus, järgmiseks päevaks antud kodutöö) laps koolist kätte saab, seda rohkem tal õhtul vaba aega on. Pole ka saladus, et meil on jätkuvalt peresid, kus lastele ei looda tingimusi aktiivseks liikumiseks kas rahaliste või muude sotsiaalsete probleemide pärast. Võib tunduda veider, et hakkame lapsi spordiga tegelema sundima, aga samamoodi sunnime me neid ju õppima keemiat või tööõpetust (rääkimata kehalise kasvatuse tundidest) ja oleme üksmeelel, et need tunnid on nii lapse enda kui ka ühiskonna huvides.

Investeering tulevikku

Muidugi on sellise süsteemi loomine suur samm, mis nõuab sügavat analüüsi ja pikemat ettevalmistust, rääkimata suurtest kuludest riigi poolt. Aga kui palju hoiab tervem ühiskond kokku haigekassa kulusid – haiguste ennetamine on alati odavam kui nende ravimine! Pealegi elab inimene, kes on maast madalast külge saanud tervislikud harjumused, nendega tõenäoliselt terve elu ning füüsiline aktiivsus noores eas tagab inimesele edaspidiseks eluks vajaliku vormi, distsipliini ja sihikindluse. Võidab ka tippsport, sest paraneb laste üldfüüsiline vorm tervikuna ja ka talentide avastamine muutuks senisest kiiremaks.

Kindlasti kerkib veel küsimusi: kuidas leida vajalikul hulgal treenereid, kuidas tagada spordialade valik, kuidas integreerida spordiorganisatsioonide tegevust haridussüsteemiga. Ent olen kindel, et suur eesmärk väärib pingutamist.

3 kommentaari
  1. Väheseid 2 aastat ago
    Reply

    asju, milles olen Kimmiga ühte meelt. Kehalist kasvatust peaks koolis olema 3 korda nädalas ja 1…2 tundi korraga. Väiksematel 1 tund, suurematel 2 tundi. Ning tund peab olema liikumises, mitte nii, et üks 30-st midagi teeb ja 29 vahivad, millal jõuab kätte tema järg. Nii saab ka palli visata tunni jooksul vaid 2 korda.
    Lisaks peaks iga päev enne lõunavahetundi tehtama kuni pooletunnine jalutuskäik. Seda peaks tegema TERVE KOOL rühmade kaupa. Poole tunniga jõuaks läbida 2…3 kilti. Jalutataks siis koolis endas või maakoolides metsateedel ringina. Kes vabandab ennast haigeka, üldse ärgu kooli lubatagu, sellise koht on haigevoodis. Ja jalutab oma osa tagant järele, kasvõi suvel või koolivaheajal järeltööna. Korra selline karistus kantakse, siis teine kord hoidutakse laisklemisest ja pugemisest emmekese seljataha.
    Ning koolides tuleb taas kehtestada vanuseti, kaaluti ja kasvuti kindlad normid kehaliste harjutuste hindamiseks. Kusjuures üks edukas ala ei kata teist sitta ala. Võid olla males meister aga kildijooksus vajud poolel maal kokku, siis oled ikkagi kokkuvõttes hunnik sitta.
    Kuna Kimm kuulub valitsusbandesse, siis ongi Kimmile sotsialistlik ülesanne koostada 1 nädala jooksul eelnõu Mailisele, et ta saaks selle juba uue aasta algul riigikogu ette viia. Praegu on ülekaal veel olemas, suruge läbi. Ja pärast saab Jurka edgarlikult kuulutada – TEHTUD!
    Muidu aga möla, möla ja möla ning mölaks see kõik jääbki.

    • Mäletan 2 aastat ago

      kuidas lapsena maakoolis pidime terve kooliga igal vahetunnil jalutama kooli saalis kahekaupa ringiratast. Oli 4 või 5 vahetundi, siis selle ajaga sai 3 kilti ära jalutatud. Ja nii kui väljas ilm lubas, kohe välja jalkat taguma. Isegi 2 palliga 2 värava all, sest nii sai rohkem mängida. Kuna dire oli kehalise lõpetanud, siis mingit keeldu meil polnud. Hindeid pandi tulemuste järgi, olid muudes ainetes 5-line aga kehkas 3-line, siis nii ka tunnistusele läks. Sama käis ka muusikaõpetuse ehk laulmise tunnis. Kolmas sarnane tund oli tööõpetus, kus muud ained ei kirjutanud hinnet ette, et see peab olema eeskujulik õpilane. Kui juba, siis juba kõigis ainetes.

  2. Eve 2 aastat ago
    Reply

    Lapse tervis sõltub paljudest asjaoludest. Muidugi on tähtis spordiga tegelemine. Aga väga palju saavad ära teha lapsevanemad. Nii mõnedki lapsed kannatavad liigsöömise all, bussis istuvad ja vahivad nutitelefoni ja kodus istuvad teleri või arvuti ette. Nii läheb tervis käest ja õppeedukus käib alla. Mõned õpilased jõuavad kõike, käivad ka väljaspool kooli tegelemas oma huvialadega. Aga eks see liigsöömine on tervisele kahjulik ja ülekaalulisi inimesi on meil palju. paksud inimesed ei viitsigi sporti teha. Hommilul enne tunde peaks kodus hommikuvõimlemist tegema. Laupäevüeval ja pühapäeval peaks terve perega midagi sportlikku ette võtma. Aga tavaliselt on nii, et isegi poodi sõidetakse autoga. Lapse tervis sõltub kõigepealt vanematest ja kõike ei saa õpetajate kaela ajada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.