Kersti Sarapuu, Riigikogu Keskfraktsiooni esimees
Eesti Vabariigi juubeliaasta on lõppemas, ja niisamuti tõmmatakse otsi kokku ka Riigikogus. Tänane valitsus on Keskerakonna juhtimisel hoidnud läbi aasta endale omast töist õhkkonda. Alates 2016. aasta novembrist valitsusse pääsedes võeti eesmärgiks teha Eesti inimeste elu paremaks. Erandiks ei olnud ka tänavune aasta, mil jätkati inimnäolist poliitikat nii sissetulekute kasvu kui ka teenuste parandamise kaudu.
Inimeste elujärje parandamisega tehti algust juba jaanuaris, kui läbi viidi Eesti ajaloo olulisim maksumuudatus. Selle tulemusel tõusis tulumaksuvaba miinimum hüppeliselt 180 eurolt 500 euroni ning tõi sissetulekute kasvu 80 protsendile Eesti inimestele. Maksumuudatustega muutis riik hoiakut rahva suhtes ning parandas ennekõike madalapalgaliste tööinimeste elujärge. Kuni 1200-eurost sissetulekut saanud töötajale lisandus palgapäevadel 64 eurot, mis teeb aasta lõikes 768 eurot. Vaatamata sellele ei ole õiglane maksusüsteem veel sugugi valmis. Keskerakonna järgmine eesmärk on kehtestada lihtne ja kõigile arusaadav astmeline tulumaks, mis teeb meie riigi sidusamaks ja suurendab sotsiaalset õiglustunnet.
Tänavu juulis tehti algust Keskerakonna 2015. aasta Riigikogu valimiste ühe peamise lubadusega – maakonnasisese tasuta ühistranspordiga. Üheteistkümnes Eesti maakonnas alustanud meede pani kriitikuid juba esimesel kuul kukalt kratsima, sest tasuta bussisõitjaid lisandus rohkem kui keegi eal oleks arvanud. Näiteks juba esimesel kuul oli Järvamaal üle 9000 bussisõitja enam kui möödunud aastal samal ajal. Tasuta bussisõidu tulek innustas inimesi bussi kasutama ka nendes maakondades, kus meede esialgu täielikult ei rakendunud. Olen üsna veendunud, et peagi vaadatakse neljas maakonnas samuti otsus ümber ning minnakse teiste maakondade eeskujul üle ühtsele süsteemile. Keskerakond näeb vajadust parandada maapiirkondades elavate inimeste liikumisvõimalusi veelgi, mistõttu peame tähtsaks liinivõrgu korrastamist ning nõudetranspordi suurendamist.
Keskmõte: Eriti suurt heameelt teeb päästjate enam kui 20-protsendine palgatõus, millega klaarime eelmiste valitsuste ammused võlad.
Nädal tagasi võtsime Riigikogus vastu 2019. aasta riigieelarve, mis on ajaloo suurim, ulatudes esmakordselt üle 11 miljardi euro piiri. Riigieelarve märksõnaks on mõistagi Eesti inimene, sest juba teist aastat järjest on riik pööranud oma näo just inimese poole. Leevendust saavad mitmed probleemkohad, millest Reformierakond varasemalt kahetsusväärselt mööda vaatas.
Peame oluliseks vähendada palgavaesust, mistõttu suurenevad hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse ametikohtadel töötavate inimeste sissetulekud. Eriti suurt heameelt teeb päästjate enam kui 20-protsendine palgatõus, millega klaarime eelmiste valitsuste ammused võlad. Samuti viime heaolu Eestimaa peredesse ning tõstame esimese ja teise lapse toetust uuel aastal seniselt 55 eurolt 60 eurole. Ravijärjekordade lühendamise ja teenuste parema kättesaadavuse huvides suureneb haigekassa eelarve 180 miljoni euro jagu.
Kahtlemata võiks seda loetelu veel pikalt jätkata, kuid kõige olulisem on, et teist aastat järjest teenib riigieelarve meie inimeste heaolu huve.
Keskerakonna kõrge ning stabiilne toetus on loonud hea eelduse, et saavutada 3. märtsi õhtul võiduvääriline tulemus. Sellise toetuse ja usalduse on toonud see, et viimasel kahel aastal on lubadustest saanud reaalsed teod. Need aastad on valijate silmi avardanud ning tõstnud ootusi nii erakorralise pensionitõusu kui ka neljarealiste maanteede suhtes.