Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustab Eesti teaduse arengu kindlustamiseks ühiskondliku kokkuleppe sõlmimist ning tõdes, et erakondade ülese leppe puudumine on olnud pikka aega Eesti teaduse valupunktiks.
„Mõjus teadus nõuab raha ning praegune teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ei ole piisav,“ ütles Reps. „Oleme riigina võtnud endale kohustuse investeerida 2% kaitsekulutustesse. On loogiline, et ka teaduse puhul võtame samalaadse investeerimiskohustuse. Nii kaitseme oma riiki, rahvast, majandust ja kultuuri.“
Minister Mailis Reps kinnitas, et eesmärk jõuda teaduse riigipoolses rahastamises 1 protsendini SKPst kehtib. „Riigieelarve on alati valikute eelarve ning nendes valikutes peegelduvad ühiskonna prioriteedid ja valukohad,“ ütles minister Mailis Reps. „Teadus- ja arendustegevuse rahastamise kokkulepetest kinnipidamine on meie kõigi ühine vastutus.“
Minister tunnustas Eesti teadlasi selle eest, et meie teadus on rahvusvaheliselt arvestataval kõrgel tasemel ja oleme võimelised riigina andma oma panuse ülemaailmses teaduskoostöös. „Paraku ei kuule ühiskond teadlaste saavutustest ega teadustöö võimalikest uutest rakendustest piisavalt,“ märkis Mailis Reps. „Teaduse olulisuse ja mõju selgitamine inimlikult ja arusaadavalt on meie kõigi kohus – see on teadlase, teadusasutuse, rahastaja, arendaja ja poliitikakujundaja ülesanne.“
Haridus- ja Teadusministeerium on teinud jõupingutusi, et tugevdada ka teiste ministeeriumite rolli oma valdkonna teadmisepõhisel arendamisel. Riik on käivitanud toetusmeetme, rahastamaks sotsiaalmajandusliku tähtsusega suuremahulisi teadusprojekte ning igakülgselt toetanud väliskoostööd. Ministeerium peab väga oluliseks, et ka Eesti ettevõtted investeeriksid rohkem teadus- ja arendustegevusesse ning selleks soodustatakse teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd ja kaasrahastatakse ettevõtjate huvides läbiviidavaid teadusprojekte.
Täna kell 17 kirjutatakse Kadrioru lossis alla ühiskondlik kokkulepe Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks. Presidendi kutsel annavad teadusleppele allkirja erakondade esimehed ning Eesti ülikoolide, Eesti teadlaste ja Eesti suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad.
on lähtuda SKT-st, sest see näitab ainult raha liikumist. Arukam ja tegelikkusele vastav on suhtarv eelarvesse. Nt 2% SKT-st palgasõduritele teiste rahvaste majanduslikuks orjastamiseks meie ühiste peremeeste kasuks teeb eelarvest 4% ehk topelt rohkem. Seega peaks ka teadusearendamiseks kuluma eelarvest 2% ja seda vähemalt. Arukam oleks vähemalt esialgu eraldada 2,5% eelarvest. Kuid seejuures ka see toetus siduda käegakatsutavate tulemustega. Kui kava läheb persse, siis ole kena mees ja maksa tagasi. Ei kõlba vabandus, et tegijal ikka juhtub. Me ju näeme kuidas KIK ja EAS laamendavad rahva raha neile, kes lihtsalt petavad selle välja.
saanud seda “lepet” lugeda, kuid mind huvitab, kas ka udutootjatele jagatakse sellest rahast osa? Nagu NSVL-is, kus üks said doktoriks, et otsis välja paar lauset Lenini 13.-st ja 19.-st teosest, teine kandidaadiks, kui kirjutas ümber laused Lenini 7.-st ja 27.-st teosest. Kui nüüd kordub sama, siis see rahake on taas kassi hänna alla läinud.
Tahangi öelda, et meie vajame REAALSET teadustööd, millel on ka käegakatsutav ja rahasmõõdetav tulemus, et saame ka midagi toota ja turustada, et ka siia pappi tuleb.
Teadlase elu on juba nagu kunstniku elu, et peab kogu aeg andameid anuma. Võibolla nad nii erinevad polegi.