Lauri Laats, Mustamäe linnaosa vanem
Hiljutine valitsuskriis näitas poliitikahuvilistele jõudude vahekorda vahetult enne märtsikuiseid Riigikogu valimisi. Poliitikud tegid rahvale show’d kogu raha eest, vastastikku heideti ultimaatumeid, ning lõpuks mindi Toompea lossi ees käsipidigi kokku. Kõigest sellest tuli võitjana välja peaminister Jüri Ratas ning Reformierakond lasi luhta oma võimaluse särada opositsiooniliidrina.
Teatavasti tekkis valitsuskriis küllaltki ootamatult praeguseks juba kurikuulsaks saanud ÜRO ränderaamistiku tõttu. Tõenäoliselt selle vallandajad ei teadnud teo tegemise hetkel isegi, milline on lõpptulemus ning kuidas olukorrast välja võiks tulla. Kui Isamaa ning sotsiaaldemokraatide poliitikud võisid vastastikku kindaid visata, siis kõige keerulisemasse olukorda pandi peaminister Ratas, kelle töö eesmärk ongi ju hoida valitsus koos ja töövõimeline. Siiani võrdlemisi sujuvalt läinud peaministriperiood pani nüüd Ratase tõsiselt proovile rahusobitajana olukorras, kus ümberringi juba mõõgad tärisevad.
Muidugi mõista on sedavõrd vähe aega enne valimisi kõige suuremaks defitsiidiks eetriaeg meediakanalites, ning seda defitsiiti aitas tekkinud tüli kõigi poliitikute jaoks leevendada. Ajakirjanikel olid kibedad tööpäevad, sest sisuliselt igaühele, kes vähegi suutis õigel teemal sõnad ritta seada, pakuti ka võimalus need avalikkuse ette viia. Kui opositsioonierakonnad hakkasid juba hoogsalt deklareerima, mida nad valitsusse minnes ära kaotada plaanivad, siis Keskerakonna sõnumid jäid targu tasakaalukaks, keskendudes sellele, et kõige tähtsam on jõuda rahumeelse lahenduseni ning hoida koalitsioon valimisteni koos.
Keskmõte: Küsitlused näitavad, et Ratast eelistab peaministrina ka järgmiseks ametiajaks mäekõrguselt rohkem inimesi kui tema konkurente.
Kogu tekkinud olukord oli sisuliselt süllekukkunud kingitus Reformierakonnale, mille poliitikutele avanes võimalus näidata, et just nemad suudavad valitsuse riidu ajanud teemal võtta ühiskonnas eestkõneleja rolli ning välja pakkuda ka lahendused punnseisu kõrvaldamiseks. Selmet asuti aga ründama peaministri isikut ning rääkima kohustuslikke jutupunkte, millised otsused on vaieldamatult valesti tehtud. Lihtsamalt öeldes, hetkel, mil valitsus oli haavatavas seisus, asusid oravad rünnakule mineku asemel hoopis võidutantsu tantsima. Kui Ratase suunas pritsiti tuld ja tõrva ning süüdistati teda mittemillegitegemises, siis ise käituti just oma sõnade vääriliselt ning hakkama ei saadud mitte millegagi.
Küsitlused näitavad, et Ratast eelistab peaministrina ka järgmiseks ametiajaks mäekõrguselt rohkem inimesi, kui tema konkurente. Päevalehe tellitud ning Turu-uuringute poolt läbi viidud küsitlus andis novembris tulemuseks 31% toetust Ratasele ning 18% Kaja Kallasele, ülejäänutele veelgi vähem. Muidugi on peaminister alati palju rohkem tähelepanu keskpunktis, kuid põhiliseks teguriks jääb siiski see, et konkurendid ei suuda midagi säravat ja usutavat vastukaaluks välja pakkuda.
Valitsuskriis andis oravatele kätte kõik trumbid näitamaks kuivõrd osavad poliitikud on nende ridades, kuid tulemus oli justkui parimate päevade kahvatu vari. Ratas seevastu näitas oma oskust olla kannatlik, pidada läbirääkimisi ning jõuda ka tulemusteni. Ja minna valimistele vastu jätkuvalt peaministrina. See, et praegune koalitsioon saab nüüd valitsuskriisist rääkida minevikuvormis, võis Reformierakonnale maksta lootuse võidelda märtsikuistel valimistel esikohale.
esirea 5 pildil tekitavad õudust. Millist solki võivad nad toota veel ühe nelikaastaga?
Aga mõni selgitus ka Laurikise ajukesele:
1) Compact pole lepe ega leping, see on PAKT. Kui Laurike oleks viitsinud seda pakti ka ise lugeda, siis oleks ta avastanud, et raamistik (framework) on alles selle tekstis sees.
2) Teiseks eksib Laurike küsitluste käsitlemises. Kui inimestele antakse valida ainult 1 häälega, siis see moonutab tulemused niivõrd, et siga kah ei söö. Toon näite:
Laurikest pooldavad 100% 4 ja 0% 1, Kaurikest parimana ehk 100% 1 ja ülejäänud 4 pooldavad teda 90%. Kui loeme ainult 1 häält, siis Laurikese edu oleks 400:100 ehk Laurikese arvates ülivõimas võit. Kui aga võtame hääle kaalu arvesse ehk arvestame ka teist eelistushäält, siis saaks Laurike 400%, Kaurike aga 460%. Nüüd küsimus Laurikesele: kas suurem on 400 või 460? Sellele Laurike enam vastata ei oska. Või ei taha. Või ei tohi. See on aga juba häda, mida parandab ainult haud.
selgitasid mis sa selgitasid, aga Ratas on ju ikkagi populaarseim. Vääna neid numbreid kuidas tahad, aga fakt on see et talle hetkel vastast ei ole. Ja hakka juba harjuma mõttega et Ratas on ka järgmine peaminister. Hoia oma kriitikameelt ka järgnevateks aastateks, muidu kulud väga ära.
ei määrata populaarsuse järgi, see on bandede tagatubade kokkuleppe asi. Kas tõesti arvad, et Jurka leppis ministrikohad pedekate ja isamaareeturitega kokku 2:1:1 suhte asemel 1:1:1 sellepärast, et tal oli hea süda? Lihtsalt ta oli valiku ees, sest muidu poleks võimule saanud! Kuna ahnureid oli paksult, siis Jurka pidigi sellise käigu tegema. Taas tagatubade värk.
Samuti pole valimise võitja see, kes kogub rohkem kohti, vaid see, kes kogub neid vähemalt 51. seda aga meie jaotuse tõttu ei toimu ning nii saavad võimule need, kel kokku üle 51 koha ja omavahel kokku lepivad, üksteise või teineteise teravikke ehk suuri lubadusi maha nüsides. Seda võitja jauramist me veel kuuleme, kuid sisu on karmim.
jurkataja ja bandetaja on kehv strateeg kuna ta ei tea isegi seda, et seekord välistatakse peamiselt ekret. Keskerakond on täitsa püünel ja seekord ka valimiste võitjana. Sinu jaoks ongi paljud asjad mõistetamatud ja mida lähemale valimised tulevad, seda hoogsamalt oma pruune hunnikuid siia jätma hakkad. Aga tead, sinust ei olene siin maarjamaal mitte kui midagi. Istu oma tagatoas vagusi ja kosuta närve, sul läheb neid veel pikalt pikalt vaja.
Kurb on mõelda, et meil on sellised inimesed, kes lasevad end mõjutada Reformierakonna valedest, laimust. Neil pole kahju paljudest vaestest, sellest ebaõiglusest mis valitseb meie maal. Laari, Ansipi ja Rõivase valitsemiste ajal vaesus aina kasvas, jõudsime elatustaseme poolest viimaste hulka, kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid, kaotati ära arstiabi saamine kohapeal jne. See on kohutav, mis on tehtud. Mitte ühtegi õiget otsust ei võetud vastu.Keskerakondlased saavad hääli tubli töö eest meie inimeste heaks. Kindlasti oleks meie elu palju parem kui kogu aeg oleks Keskerakond võimul olnud.
kremli hääletoru selgita parem, kes on VAENE? Kas see, kes 300-eurose pinsiga kenasti välja tuleb või see, kes 2000-eurose palgaga välja ei tule? Võibolla võiksid vähem möliseda neist “vaestest”.
Muidugi on Keskerakond parim erakond ja saavad hääli tubli töö eest. Aga kahju on, et sotsid saavad vähe hääli, vist selle pärast, et ei lama kedagi ega kisa nagu EKRE. Ainuke asi, mis mulle meeldib EKRE poliitikas, et nad ei poolda kuulumist Euroopa Liitu. Mina ka tahaks, et meie riik oleks vaba igasugusest liidust. Kõigile oleks parem kui ei oleks Reformi tagatuba, kus on peidus inimesed, kes saavad raha selle eest, et koostavad ausate inimeste kohta valestsenaariume, mõtlevad välja süüdistusi, laimavad.
Millal Ott püünele astub?
..et oleme teel ENSV, e poole Jüri ja Keskerakonnaga me selle ka saame. Oh hõisake nüüd Eved,Ja Ened, Otid ja Janed ja ära ei tohi unustada ka Maalit. Loomulikult toetage Keskerakonda, kes teile “tasuta” pudrukausi ette lükkas, mis sest, et teiste arvelt, teede arvelt, peaasi, et mina midagi “muidu” saan. Ehtne Moskva oblast. Riik on eestlaste enamusele võõraks riigiks muudetud —-venelastest “päälikud”, Ida-Virumaal pole eestlastel enam eesti koole ; (nagu minister Mäggi ütles, et mitte venelasi ei kasvatata Eesti vaimus ja eesti keelseks, vaid eestlastest tehakse venelased) , aina enam ja enam võtab võimust vene keel, nii olmes ( venelane on vihane, et eesti noor teda vene keeles ei teeninda) ,kui asjaajamises. Laulsime, seisime käsikäes “Balti ketis”, ootasime ja lootsime, et ükskord ometi saame oma, vaba riigi, selle ainsa paiga maailmas, kus eesti keel võib vabalt kõlada,allasurumata, mõnitamata, kõikjal sellel pisikesel territooriumil kõlavana. Mis me oleme siis saanud ja ilmselt aina süvenevalt saame—-vene keele pealepressimine, valitsuse tasandil venelaste “teavitamine” läbi vene propakanalite,vene lastest jätkuv soviettide kasvatamine perekondade, nõuka meelsete pedagoogide ja venemeelsete poliitikute toel. Meie UNISTUSTE EESTI on puruks tallatud, kildudeks murendatud (eriti valus, kui arvestada sellega, et venelastel on oma kodumaa olemas, hiigelsuur territoorium, kuhu nad kõik ära mahuksid ja ruumi jääks ülegi, pealegi enamus ju armastab Venemaad, mitte Eestit ja peab oma presidendiks Putinit) eestlastele on aga see maailmas ainus. Tänan südamest neid 15-18% eestlastest, kes sellele kaasa aitavad. Olete väga tublid, ülejäänud peavad kas lahkuma või õppima uuest elama nagu nõuka ajal—rohust madalam, vaikides, kapseldudes oma pisikesse maailma, kaitsekihti kasvatades, eemale hoides ja oma tunded ja arvamuse sügavale südamesse peites.
see uudis?