Eesti, etnos ja entroopia

Karl Lust, pensionär

Ja suur kuumus kõrvetas inimesi ja inimesed teotasid Jumala nime, kel on meelevald nendesinaste nuhtluste üle, ega parandanud meelt, et teda ülistada. Ilm 16:9

Probleemid minevikust

Kui omariikluse taastamiseks loodud Rahvarinne oli oma töö teinud,  surusid kõrvalseisjaiks jäänud rahvusradikaalid oma poliitilise tahte julmalt läbi. Põhjamaise heaoluriigi asemel rajati ebavõrdsete võimalustega klassiühiskond, kus rahval kaasarääkimise võimalus on tühine. Elu ja põhiseadus sunnivad meid hindama erakondi selle järgi, mida nad peale sõnade ja žestide rahvuse säilitamiseks on teinud või tegemata jätnud.

Õhukese riigi sotsiaalkaitse kulud (10,4% SKT-st Rootsi 22% kõrval) olid riigi algusaegadel rahva 60% vaesuse vähendamise taustal nii napid, et sündimus langes ligemale kaks korda ja väljasuremismured ei kao enam kunagi. Keskerakonnal ja sotsidel õnnestus lõpuks tõsta sündimust ning vähendada laste vaesust. Suhtumist oma riiki ja rahvasse näitab arusaamine maksudest: Ida-Euroopa ja Venemaa süsteem Balti rahvaste püsimajäämiseks ei sobinud.

Rahvuslus ilma sotsiaalsuse ja solidaarsuseta on demagoogia. Kuna ainus lahendus on sadade tuhandete võõrtööliste sissetoomine, pole natsionalistidel oma niši kadumist karta. Meile jääb oma kultuuri ja komberuumi hoidmine ning kodanikupatriotism – eesti keel on kadumas kõrghariduses; majanduses on see paratamatu. Kui palju Eesti turul pakutavatest kaupadest on Eestis toodetud?

Liberaalne ühiskond sünnitas ja kasvatas üles postmodernsed inimesed, kes elavad tarbimiseks ning loobuvad kergesti isamaast ja rahvusest. Identiteete on palju: sotsiaalne, grupp, firma, mood, jalgpallivõistkonna fännid jne. 1944. aastal pagulusse läinud pidasid end ainsateks tõelisteks eestlasteks, kuid tagasi tuli neist vaid paar protsenti. Uue väljarände tõi masu, mille tulemused olid eriti rängad Lätis ja Leedus.

Parempoolsed jätavad ütlemata, et Tartu rahuni viis kommunistide antud õigus kõigil rahvastel oma riik luua. Kui leninlik norm oli üherahvuseline riik ja delikaatsus etnoste eripärade suhtes, siis Stalin ajas rahvad üksteist vihkama. Kõige rängemad tagajärjed on sel olnud Kaukaasias, kus elab umbes 30 eri etnost.

Vasakpoolsed juhivad tähelepanu tõsiasjale, et valitsev klass või kildkond kasutab rahvuslikke tundeid oma huvides. Reformierakond viis Eesti majanduskriisi põhja (langus 14%), kuid Pronksiöö pikendas nende võimu veel kümneks aastaks. EKRE üritused näitavad, et rahvuslus on muutunud mürgiseks, teisi vihkavaks natsionalismiks.

Liit toetas eurooplaste koloniaalvõimu vastu tõusnud rahvuslikke vabadusliikumisi. Paraku loodi Aasias ja Aafrikas sadakond uut riiki etnilist kuuluvust sageli eirates. Venemaa ajalugu kritiseerides tuleb tunnistada, et sealsed põlisrahvad jäid ellu, samal ajal kui Ameerika indiaanlased suuresti hävitati.

Euroopa suurrahvad tekkisid paljudest riikidest ja rahvastest, keda ühendas katoliku kirik. Paavst Franciscus tutvustas meile ristiusu olemust, millest loobumine saab Euroopale saatuslikuks. Ilmalik inimene on usufanatismi ees kaitsetu. Frangi riigi valitseja Karl Martell ajas moslemid 732. a Püreneede taha, kuid 1352. a tungisid nad uuesti üle Dardanellide. Islami vägivald hoiab hirmu all kogu läänemaailma.

Kristlik maailm jagunes 395. a, kusjuures idapoolne osa oli läänepoolsest väga palju arenenum ja pidas barbarite kallaletungidele tuhat aastat kauem vastu. Iirlased kaitsevad end brittide vastu 1171. aastast alates.

Usulised ja etnilised konfliktid sooviga mineviku eest kätte maksta on kerged tekkima, kuid rasked lõppema.

Kaks maailmapilti

„Meie keel, mälu ja enesetunnetus on tulnud idast, näojooned läänest,“ kirjutas Lennart Meri „Hõbevalgemas“ (1984, lk 101), ja uuemad uuringud on seda kinnitanud. A. Schopenhaueri „Maailm kui tahe ja kujutlus“ (e k 2018) lähtub paljuski hinduismi ja budismi järeldustest, kuid kasutab Hegeli üle mõistuse keerukat dialektikat vihates formaalset loogikat, mis ei päde ja jõuab elu kui kannatuse täieliku eitamiseni. Mõistus on kõikemäärava elutahte ripats ja õigustaja. Autor loob individualistlikust psühholoogiast lähtuva ja ühiskonda eitava maailmapildi, kus „inimloomust“ kujutatakse võimalikult mustades värvides. Schopenhaueril jäid märkamata tsivilisatsioonide erinevused ja isegi rahvuse sünd Saksamaal, majanduslikest sõltuvustest rääkimata.

Isamaa ja teiste paremerakondade vastuolu seisneb katses ühendada individualism – mõiste tekkis alles 19. sajandi Prantsusmaal – rahvuse ja majandusega, milleta elu on võimatu – aadetega, samal ajal kui eetiline horisont on terves maailmas kadumas. Mart Laari iidol Margaret Thatcher nägi üksikindiviide ega taibanud, et sotsiaalsus seisneb inimsuhetes, mis tema ajal alla käisid. Meie tööandjate arvates polevat riigil midagi, mida ta polevat inimestelt võtnud, samas on nad ise riigilt saanud õigusruumi, hariduse, majanduskeskkonna koos taristuga ja väheste õigustega tööjõu.

Saksa pessimisti peateosega ühel ajal ilmus eesti keeles Lev Gumiljovi 1974. a valminud poeetiline ja fantaasiaküllane „Etnogenees ja Maa biosfäär“. Etnos ei ole indiviidide summa, vaid loodusega seotud elusorganism. Ta käsitleb kuni tuhandet etnost nende sünnist hävinguni. Meie jaoks on kõige olulisem tõdemus, et enda jaoks elamine on kerge tee etnose kindla huku poole (lk 434), sest individualism on põhiseaduse järgi Eesti elu alus. Riikide ja rahvaste saatuse määravad tema arvates passionaarid, kelle tõmme tõe, õiguse ja ilu või siis omakasu poole on elusäilitamise instinktist tugevam. Erinevalt rahvusradikaalidest olid Rahvarinde juhid ja Ülemnõukogu liikmed putšistide küüditatavate ja hukatavate nimekirjas. Hiljem tõrjuti nad poliitikast kõrvale loosungi all „Plats puhtaks!“.

Maailmas on tuhandeid eri arengutasemel hõime, suguharusid, rahvaid ja rahvusi, keda peale „omast“ ja „võõrast“ eristava eneseteadvuse ühendavad päritolu, sugulus, majandus, ajalugu ja kultuur. Gumiljovile vastandunud Julian Bromlei võrdles omavahel sadakonda erinevat käsitlust etnostest, rõhutades nende ühiskondlikku tingitust. Kaasaja arusaamad rahvustest ulatuvad bioloogilistest ja majanduslikest (E. Gellner, A. D. Smith) selle nähtuse illusoorseks pidamiseni (B. Anderson. L. Greenfeld, H. Hauses).

Kui primitiivsed kogukonnad pidasid vaid end „tõelisteks inimesteks“, siis maailmareligioonid räägivad inimkonnast ja nõuavad meie käest esmalt inimlikuks muutumist.

Entroopia kasv

Okupatsiooni ajal jäi enamik inimesi eluga sedavõrd rahule, et isegi Laari andmetel ei peetud teisitimõtlejaid normaalseteks (PM 22.9.18). Selle jätkuna ja Pätsi „vaikiva ajastu“ eeskujul tohtis Eestis kritiseerida vaid opositsiooni, eeskätt Keskerakonda, kes kaitseb vaesemate ja tõrjutute huve. „Aktuaalse Kaamera“ erapooletumad uudisteankrud Kadri Hinrikus, Neeme Raud ja Monika Tamla pidid kohalt lahkuma. Tavainimene ei julge natsionaal-liberalismis oma südameski kahelda, mis sest, et Lääs elab teisiti.

Paul Goble täheldas (2011), et nõukogudevastaseid väärtusi kaitstakse nõukogulikul moel. Mõnel puhul saab rääkida „nõukogudevastasest enamlusest“. Antikommunism levis laialt šokiteraapia ajal – see on leevendanud kapitalismi ohvrite ängi, kuid ei vii ka elu edasi, sest on pinnas kõige primitiivsematele mõtetele ja soovidele. Kaja Kallase idee sotsiaalmaks Eestis kaotada on kollane unistus kaotada pensionid ja tasuta arstiabi ning kinnisvaramaksu abil panna vaesemate kodud müüki. See parandavat ettevõtluskeskkonda nagu pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmine. Ka Pentus-Rosimannus peibutab valijaid 1000-eurose pensioniga (PM 18.9.18), sest rahvastikukao korvavat robotid. Euroopa viie rikkama riigi hulka viimine ei ole Reformierakonna poliitikaga võimalik. Paraku on meil puudu 7000 IKT spetsialisti ja rahvaarv jääb Jaapani omale tunduvalt alla. Kunagi arvati, et kommunismi ajal teevad töö ära automaadid ja toidurikkuse tagab kemiseerimine.

Eesti tõsine probleem on ka teaduse alarahastatus (2% asemel 0,8% SKT-st), mistõttu talendid lahkuvad ning ebausk ja petuteadused saavad vohada nagu Mustas Aafrikas. Eriti ühiskonna mõistmisel. Liberaalse põhidogma järgi ongi iga inimene kogu muust maailmast targem.

Praktitsistliku piiratusega üllatas president Kersti Kaljulaid, kui ta Lennart Meri eeskujul valgetes pükstes prügi koristas ja talgute ettevõtmist kommenteeris. Kõige olulisema loodusseaduse järgi saab entroopia (korrastamatus, allakäik, häving) ainult kasvada – seda ka siiski, kui üritada korda luua. Sama seadus ei luba omletist kanu teha. Kaose kasvu seadus ei käi mitte üksnes aine, energia ja info, vaid eeskätt inimtegevuse kohta. Maailma hukule viib suure sammu lähemale Trumpi poolt päev pärast koristustalguid tehtud otsus tühistada Obama seatud piirangud metaani õhkupaiskamisele.

Maailmas käib kiire rebimine selle nimel, kes enne lõppu rohkem reostada suudab. See käib ka 19. sajandi tehnoloogial põhineva tselluloositehase kohta. Elukeskkonna kui oma ema kaitseks on jõuliselt välja astunud paavst Franciscus („Ole kiidetud“, 2018).

Jüri Rataselt nõutakse mõnikord eksimatust ja täiuslikkust, mis termodünaamika teise seaduse järgi on võimatu. Väikeste arvude seadus võimendab tohutult mõnd haruldast, kuid ärritavat üksikjuhtumit, et varjata olulist. Ratase valitsuse poliitika lõpetas majandusliku stagnatsiooni ja sündide vähenemise. Keskerakonna juhtides läheme edasi solidaarsema Eesti poole.