Aitame noortel kanda kinnitada iseseisvaks eluks

Grete Šillis, Nõmme Linnaosa vanem FOTO: KONSTANTIN SEDNEV/SCANPIX

Grete Šillis, Tallinna Nõmme linnaosa vanem

Kõikidel Eesti inimestel on vastutus oma riigi heaolu ees. Tänu eakamale põlvkonnale on meil just selline tore Eestimaa, nagu ta hetkel on, aga meie tulevik on noorte päralt!

Sarnaselt eakatele on ka noored need, kes peegeldavad seda, millises olukorras ja kui heal järjel on riik parasjagu. On ju päevselge, et heal järjel olevas riigis on noored haritumad ja oma teadmiste poolest palju rikkamad. Noorte sirgumisel täisväärtuslikeks riigi kodanikeks ei ole kindlasti ainukeseks tähtsaks elemendiks kooliharidus. Väga tähtis on ka kooliväline tegevus. Siinkohal tekib riigil konkreetne kohustus pakkuda noortele võimalust ja laia valikut huviharidusest osa saada. See peab olema kättesaadav kõikidele huvilistele olenemata lapsevanema rahakoti paksusest.

Üha enam tunnevad noored ennast maailmakodanikena. Üheks argumendiks, miks noored Eestist ära lähevad, on see, et siin ei hoia neid miski kinni. Peaaegu iga noor unistab enda kodust, aga suurel osal noortest pole enda kodu soetamine siiski võimalik. Kui noor kolib vanemate juurest välja ja alustab iseseisvat elu, siis nõuab see üldjuhul ka palju kulutusi.

Keskerakonna esimehe peaminister Jüri Ratase idee kohaselt peaks riik olema noortele peredele abiks eluaseme soetamisel. Olen selle mõttega väga päri. Tean oma tutvusringkonnas paljusid noori inimesi, kes käivad tööl ja teenivad Eesti mõistes korralikku palka, aga samas ei saa nad sellest hoolimata endale kodu soetamist lubada. Tänu Kredexi käendusele on noorte võimalused suuremad, aga see meede eeldab siiski, et sissemaksuks on vähemalt kümme protsenti omafinantseeringut. Kinnisvara hinnad kasvavad praegu jõudsalt, ja seda keerulisemaks ostuprotsess noorte jaoks muutub. Loomulikult on peresid, kellel on võimalus oma lapsi rahaliselt toetada. Kuid väga palju on neid, kellel sellised vahendid ja võimalused puuduvad või kelle põhimõtted ei käi sellega kokku.

Kui vaadata teiste erakondade lubadusi noortele, siis näiteks EKRE arvab, et noori võiks toetada oma kodu rajamisel selliselt – soodustused sõltuvad laste arvust. Mõte on tore, aga enne peavad nad oma eluaseme saama, et oleks julgus pere luua ja järglasi saada.

Sotsiaaldemokraadid on pakkunud välja, et iseseisva elu lihtsustamiseks tuleks luua fond, kuhu riik ja lapsevanemad koos koguvad raha kuni lapse täisealiseks saamiseni. Taaskord – idee on õilis, aga on peresid, kellel igakuiselt jääb raha puudu, rääkimata võimalusest tuleviku tarbeks kõrvale panna.

Reformierakond lubab maailma eelistatuimat ärikeskkonda – võimalust noortel lihtsamini ettevõtlusega tegelda, ja seda soodsatel tingimustel. Me ju soovime ka häid oskustöölisi ja spetsialiste; kõik noored ei soovi ettevõtlusega tegelda, ega peakski. Reformierakonna arvates on riigi kohustus tagada kõigile võrdsed võimalused oma sünnipäraste eelduste vabaks väljaarendamiseks, aga vastutus nende võimaluste rakendamise eest jääb igale inimesele endale. Leian, et lapsed ei saa ise valida, millisesse peresse nad sünnivad ja millised on nende pere finantsilised võimalused. Miks me siis ei võiks aidata ka vähekindlustatud perede tublisid noori, kellel rahaline tagala jõuka pere näol puudub?

Tänapäeval on väga palju tublisid noori, kes elavad üürikorteris ja maksavad igakuiselt üüri; samas võiksid nad selle summa kulutada oma kodu tarbeks, kui oleks võimalus laenu saada. Oma kodu annab noortele kindluse ja julguse peret luua ning Eestile kodukohana truuks jääda! Kui soovime, et meie rahvaarv kasvaks, siis just nimelt noori peresid peaksime siinkohal aitama.

Riik küll aitaks laenu käendamisel, aga kohustuste täitmise eest vastutab noor ise! Siinkohal on tõenäoliselt asjatu see mure, et äkki võetakse siis pangast kergekäelisemalt laenu. Keegi ei taha oma kodust ilma jääda, ja seetõttu võetakse ka laenukohustust vastutustundega. Pank teeb ikkagi eelnevalt otsuse inimese maksevõimelisuse ja muude vajalike näitajate kohta; riik annab oma abistava käe sissemaksu puudumisel – noor saab laenu ilma omafinantseeringuta. Loomulikult on võimalus aastaid koguda sissemaksuks vaja minevat raha, aga kas see on mõistlik ja mis hinnaga? Tuleks loobuda reisimisest ja enesearendamisest, tervislikust söögist ja muust, et suure vaevaga kokku koguda eluaseme sissemaksuraha.

Peaksime rohkem noortesse uskuma ning süstima nendesse julgust vastutuseks ja iseseisvaks eluks!

3 kommentaari
  1. ahzoo 6 aastat ago
    Reply

    või et aitame noortel blää…kas ikka noortel peredel kes maale kolinud ja pangaorjuses peavad siplema(kõik vanemad ei ole ju poliitikud ja maksumaksja palga niza otsas)…miks kesikud ei käi välja et vastavalt laste arvu järgi panga laenu kustutada…max 150000-liselt eluaseme laenult…pangaröövlid tassivad miljardeid piiri taha kasumites…samuti eesti metsade parseldajad ja varganäod….kes RIKASTE tabeleid juhivad…oma rahvale ei jäätmetest isegi hakkepuitu talve üle elamiseks…no kesikud hakake tööle,,,säravaid mõlisejaid siin rida täis teil kõik ainult hoolivad—-tegelikult ainult noolivad omadele…

  2. uskmatu 6 aastat ago
    Reply

    “…miks kesikud ei käi välja et vastavalt laste arvu järgi panga laenu kustutada”?Me oleme oma riigi viinud seisu kus
    ca 90 % riigieelarvest on seadustega paika pandud ja selle ülejäänu osas on prioriteediks relvastumine,teiste riikide toetamine jne.Kogu seda suppi keedetakse maksumaksja kulul igasuguste maksutõusudega.
    Pole midagi öelda “Elu nagu lill “!

  3. kuidas nende sundüürnikega jääb? 6 aastat ago
    Reply

    lahendaks kõigepelt selle võla nende inimeste ees ära, kes midagi erasata, ärastada või tagastatud varasid ei saanud, Ei kuulu ka riigivarast muidusaanute hulka ei kuulu. Neil 100 000 oleks ju ka lapsed ja lapselapsed soodsamas olukorras kasvõi hilisema pärimise teel, et elu alustada. See sundüürnike saamata jäänud vara ja vaeseks jäämine kanduvad ju põlvkondade viisis edasi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.