Konverentsil „Ülemaailmne eestlus aastal 2030“, mis peeti Tallinnas Toompeal 6. detsembril, tõusid Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni eestvõttel eredalt fookusesse meetmed, mille najal hoida välismaal elavate eestlastega ühendust äratamaks neis soovi Eestimaale tagasi kolida. Kõneldust jäi kõlama, et Eesti diasporaa värskemaid liikmeid lähemates maades vaevab ebalemine „Kodu, kas ja kuidas võtad meid vastu?!“.
Välismaalt tasuvamat ja kenamat tööjärge otsinuid tundub mõnikord pidurdavat Eestisse tagasi tulemast naabrite ja sugulaste või niisama-tuttavate peaaegu et parastav avalik arvamine, et paremate võimaluste otsijad pole võõrsil hakka saanud, on osutunud hädavaresteks.
Näiteks tuuakse, et eriti Soomes (küllap mujalgi) töökoha ja elupaiga leidnute kahevahelolekut – tulla või mitte tulla tagasi? – väljendavat see, et suur enamik eelistab omaenda eluaseme soetamisele üürikorteris elamist.
Sellest tuleks järeldada: äraläinutesse ja nüüd naasta soovijatesse tuleks suhtuda kõigiti leebemalt, julgustamaks „kadunud poegi ja tütreid“ kodumaale tagasi tulema. Eriti kui siin on palgaolud paranenud või muid plusse lisandunud. Paraku tuleb naasnuil ja nende pereliikmeil mõnikord kurvalt kogeda sedagi, et Eestis rakendatavad seadused, määrused jms võivad toimida tagasitulejate (sealhulgas ka koolilastest pereliikmete) suhtes lausa parastavalt – otsekui tõepoolest oleks kehtima pandud kuri suhtumine „Kes juba läinud, olgu uue eluga rahul!“
Ühesõnaga: eestlastel, kes oma rahvast ja kodumaast hoolivad, jätkugu kõigi eestimaalaste suhtes rohkem ühtehoidmist ja mõistvust nii praegu kui ka edaspidi. Tagasirännet Eestisse hakkavad üha suuremas ulatuses tagama siinsete palgatasemete tõus ning töökeskkonna ja -kultuuri jätkuv paranemine, nenditi konverentsil.
Konverentsist osavõtjaile pakkus huvi Riigikogu Toimetiste mahukas väljaanne „Eesti rahva tulevik“, mis juba esikaanel rõhutab: „Eesti rahva tulevikuväljavaated olenevad igast inimesest ja ühiskonna oskusest inimeste andeid arendada ja rakendada. Riigikogu on algatanud uuringud ja arutelud, et kujundada terviklik poliitika ja abinõud, mis tagavad rahva elujõu ja kestmise.“
Tiit Maksim