Ikka talupojatarkusega edasi!

Toomas Paur, Riigikogu liige, Keskerakond  

Keskerakonnal on tarkust ja jõudu edendada rahvuslikult prestiižikat Eestit. Möödunud aastasse jäi Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäeva kõrval teisigi väärikaid juubeleid, mis seotud meie rahva elujõu ja omariikluse väljakujunemisega.

Kultuuri, poliitikat, majandust ja kõiki eluvaldkondi mõjutab tänases Eestis suuresti kuulumine Euroopa Liitu. Arvestades meie riigi geopoliitilist asendit ja vajadust miljarditesse eurodesse ulatuvate eurotoetuste järele on see valik põhjendatud ja igati vajalik. Ühtlasi tähendab ka arvestamist Euroopa Liidu eeskirjade ja direktiividega. Euroopa Liidu eestseisusriigiks olemine oli Eestile väärikas proovikivi. President Kersti Kaljulaid ja tänane valitsus eesotsas peaminister Jüri Ratasega said vastutusrikka ülesandega hästi hakkama.

Eesti ühiskonnaelu edukäigu huvides on igati oluline Euroopa Liidu hetkeseis ja tulevik. Kindlasti võidame sellest, kui Euroliit on ühtne ja mõttes ei kista seda lahti lääne- ja idapoolseteks osadeks, vanadeks ja uuteks riikideks. On hakatud diskuteerima Euroopa Liidu juhtriigi üle. Mõnedegi arvates on Saksamaa positsioonid selles kontekstis kõikuma hakanud seoses selles riigis massilisest sisserändest tekkinud probleemidega. Reaalpoliitiliselt peame aga tunnistama, et 82 miljoni elanikuga Saksamaa on suurim riik Euroopa Liidus ja Venemaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Saksa majandus moodustab 21 protsenti  Euroopa Liidu majandusest. Nii on Saksamaal endiselt potentsiaali jätkata Euroopa Liidu juhtivriigina.

Eestile on alati olulised olnud suhted naaberriikidega.  Tänane valitsus on selle nimel uusi väljundeid otsinud. Mööduva aasta suvel Soomes toimunud kohtumisel  käis peaminister Jüri Ratas koos sealse valitsusjuhi Juha  Sipiläga ühisel jalgrattasõidul. “Eesti ja Soome on väga head sõbrad,” ütles meie peaminister toonasel kokkusaamisel.

Rahvakohtumised kui ideede generatsiooni labor

Peaminister Jüri Ratasel on hea maine paljudes välisriikides ning silmapaistev poolehoid ja autoriteet Eestis. Ta oli lõppenud aastal Eestis mõjukaim isik ja küsitlustes on peetud teda parimaks peaministriks ka pärast märtsikuiseid Riigikogu valimisi. Keskerakonna esimehena algatas Jüri Ratas idee korraldada Eesti erinevates paikades 101 rahvakohtumist.

Neil kokkusaamistel arutati paljusid teemasid. Erilist huvi pakkusid Keskerakonna teod ja tulevikuplaanid pensionide tõstmisel, tasuta ühistranspordi toomisel erinevatesse piirkondadesse, tervishoiupoliitika arstiabi paremaks kättesaamiseks, samuti haldusreformiga seonduv. Huvitavad ja sisukad ajurünnakud tõid kokku inimesi erinevatest vanuse-, tegevus- ja huvirühmadest, tihti ka mitmetest erakondadest.

Energia loojaks “pruun kuld”

Eestlastele läbi mitmete põlvkondade südamelähedases laulus “Mu isamaa armas” on read “Ei hõbedat, kulda leidu me maal, kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool”. Lisaks viljakale mullale on Eesti üheks loodusrikkuseks “pruuniks kullaks” kutsutud põlevkivi. Viimasel ajal on hakatud rääkima vajadusest  lõpetada põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmiseks. Põhjuseks tuuakse vajadus pidurdada kliima globaalse soojenemise ohtu. Teaduslikult pole aga lõplikult põhjendatud inimtegevuse seotust kliima soojenemisega.

Üks suuremaid autoriteete Eesti geoloogiateaduses, akadeemik Anto Raukas on  öelnud, et põlevkivi on pikka aega olnud meie energiatootmise alus ja kindlustanud Eesti energeetilise julgeoleku. Tema sõnul tagab põlevkivijaamade vastavuse Euroopa Liidu keskkonnanõuetele filtrite paigaldamine väävli-, lämmastiku- ja tolmheitmete vähendamiseks.

2015. aastal peetud geoloogiakonverentsil ütles Anto Raukas välja innovaatilise mõtte, et ka fosforiidi kaevandamisel Eestis on väljavaateid, kui seda tehakse keskkonnasõbralikult.

Anto Raukase otsekoheseid ja argumenteeritud seisukohti tasub tõsiselt võtta ka Keskerakonnal koos tänaste ja tulevaste koalitsioonipartneritega. Olgu ka märgitud, et fosforiidist kui Eesti ühest loodusrikkusest rääkis Mustvee rahvakohtumisel ka avara silmaringiga arst ja omavalitsuspoliitik Peep Põdder.

Mis aga puutub veel energiaallikatesse, siis tasuks kaaluda mitmete alternatiivide kasutamist. Miks ei võiks need olla väikesed tuumajaamad? Mitmed asjatundjad on nimetanud tuumaenergiat ainsaks tõeliseks energiaallikaks, mis ei põhjusta happevihmu ja kasvuhooneefekti.

Kuulsa riigimehe majandustarkus

Eesti majanduse edukäigus on läbi aegade oluline koht olnud ka ühistegevusel. Viimast koostööviisi propageeris julgesti ka ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigimees Jaan Tõnisson, kelle 150. sünniaastapäeva Tartus ja mujalgi Eestis 22. detsembril pidulikult ja väärikalt tähistati. Arvestades pankade kuulumist baltisakslastele, mis eesti talupoegadel 19. sajandi lõpul ja 20. algul laenusaamise keeruliseks tegi, kutsus Tõnisson 1900. aastal Eesti Põllumeeste Seltsis looma oma laenuühinguid. Sama aasta 16. detsembril loodigi esimene Eesti hoiu-laenuühisus.

Majandus ootab nutikust

Eesti majanduse jõudsamaks ja mitmekülgsemaks  muutmiseks tasub õppida ja eeskuju võtta välisriikide kordaläinud praktikast. Eesti tänane GDP ehk toodetud rahvuslik koguväärtus on ligikaudu 20 000 eurot ühe kodaniku kohta aastas. See on küll 7 korda enam, kui seda on Ukrainas, aga samas ka ligi 4,5 korda vähem kui Luksemburgis. Väga vähesed teavad, et Luksemburg on maailmas 6. kohal terasesulatamise poolest, ja seda absoluutväärtuses. Samas Luksemburgi enda territooriumil terast praktiliselt ei sulatata. Küll aga asub selle väikeriigi territooriumil firma Alcor keskus; erinevate allikate kohaselt haldab see firma kuni 60 protsenti maailma terasesulatamise kogumahust; loomulikult omandi kaudu maailma erinevates riikides.

Eesti, mis on Luksemburgist ainult kaks korda suurem oma rahvaarvult ja võrreldamatult viletsama asukohaga, see-eest aga suure territooriumiga, võiks sellest Euroopa väikeriigist suuresti eeskuju võtta.

Saksamaal asub ettevõte, kus töötab 6 inimest, aga mis kontrollib 80 protsenti kogu maailma ostukeskustele ostukärude valmistamisest, nende väljavahetamisest ja remondist jne. Selline lähenemine peaks olema mudeliks, mille poole püüelda. Tarkade ja julgete majandusideedega ning nende toetamisega võime juurde saada majandusideid, mille toetamine võiks Eestisse juurde tuua ligi 30 000 töökohta, mille tööviljakuseks oleks mitte vähem kui 600 000 eurot inimese kohta aastas. Siis oleks võimalik topeldada meie sisemaine kogutoodang ja sealjuures ka riigieelarve maht. GDP inimese kohta oleks 40000 eurot ja riigieelarve mahuks 20 miljardit eurot. Sellise eesmärgini on reaalne jõuda 2025. aastaks.

Mitmetes pingelisi arutelusid põhjustanud teemades aitas paremini selgusele jõuda jõulude lähenemine.  Lõppenud aastal Eestit külastanud paavst Franciscus andis heakskiidu ÜRO rändeleppele, rõhutades selle lähtumist kristlikest väärtustest. Ehk paneb see mõtlema ka ultraparempoolseid poliitilisi jõude, kes vaatavad rändelepet vaid läbi mustade prillide ning paanikat ja hirmu külvavad?

Head inimesed, mingem uuel aastal tugeva vaimse pagasiga vastu uutele väljakutsetele ja katsumustele!

Helged soovid Eesti Keskerakonnale Riigikogu valimiste ülekaalukaks võitmiseks ning jätkuvaks riigi juhtimiseks tarkuse, tasakaalukuse ja hoolivuse abil!