Haigekassa nõukogu kinnitas reedel 1,5 miljardi suuruse tänavuse aasta eelarve. Eelmise aastaga võrreldes suureneb peremeditsiini rahastamine ning palgatõusu saavad arstid, õed ja teised tervishoiutöötajad.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest vastutav abilinnapea Tõnis Mölder tõdes, et aastast aastasse on haigekassa eelarve muutunud inimestele aina kasulikumaks ning on näha, et Rain Laane juhtimisel keskendub haigekassa ka oma vigade parandamisele.
„Haigekassa uuest eelarvest tasub kindlasti esile tõsta peremeditsiini rahastamist. Peremeditsiinile suunatakse võrreldes eelmise aastaga 19 miljonit eurot rohkem. On väga oluline, et nüüdisaegsed tervisekeskused oleksid inimestele võimalikult kättesaadavad ning kodu lähedal,“ märkis Mölder, kelle sõnul on lähiaastatel Tallinnas valmimas tervisekeskused nii Kesklinna, Põhja-Tallinnasse kui ka Lasnamäele.
Samuti on haigekassa teatanud, et eelarve prioriteediks on lapsed ja laste ambulatoorse ravi kättesaadavuse parandamine. Suurendatakse lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõttu. Lisavahendid on leitud ka ennetustööle ja tervisedendusele.
„Seda kõike on rõõm tõdeda, samuti ka arstide, õdede ja teiste tervishoiutöötajate palgatõusu. Loodan, et sellest aastast läheb edukalt käima tasuta hambaravi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, mis on ka seni olnud arsti ettekirjutusel tasuta, kuid kahjuks pole teenus inimestele piisavalt kättesaadavaks saanud,“ nentis abilinnapea.
„Leian, et uues eelarves leidub küll mõningaid vajakajäämisi, kuid iga aastaga on eelarve liikunud siiski paremuse poole. Samuti teatas haigekassa esmaspäeval, et möödunud aastal kasutas täiskasvanute hambaravihüvitist 233 000 inimest, mis näitab, et tasapisi on hüvitis ka tegelikult inimesteni jõudnud, kuid mõistagi on veel arenguruumi hüvitise kättesaadavuse parandamiseks,“ ütles Mölder.
„Ravijärjekorrad ei ole aga viimaste aastatega lühenenud ning see on tõsine probleem. Eriarsti juurde peaksid inimesed pääsema maksimaalselt nelja nädalaga ning plaanilisele operatsioonile vähemalt nelja kuu jooksul,“ lisas Mölder. „Loodan, et teema tõstetakse ka valimisdebattidel ning pakutakse ka lahendusi, mitte üksnes lubadusi.“
raha on jaotatud valel alusel. Haigusraha peaks olema üks osa kõikidest abirahadest, mis moodustaks eelarvest 40% ehk 4,4 miljardit. Alles siis saaks liigitada rahad vajajate vahel. Üle tuleks see suhe vaadata iga 5 aasta järel, sest elanikkonnas muutusi ikka toimub.