16. jaanuar 2019

Esilehe lugu: Valimiskonverents näitas suuna – edasi!

Laupäeval Rahvusraamatukogus peetud Keskerakonna valimiskonverents võttis vastu programmi eelseisvateks valimisteks ning kinnitas valimistel kandideerijate nimekirjad. Eelseisvad valimised tulevad põhimõttelised: kas pööratakse tagasi Reformierakonna juhitud rajale või minnakse edasi Keskerakonna juhtimisel. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles oma kõnes, et taaskord otsitakse valimiste põhiteemat ning keskendutakse nii majandusele ja maksudele kui ka sotsiaalpoliitikale, lubatakse pikka plaani ja heidetakse üksteisele ette selle puudumist. „Mulle tundub, et olukord on tegelikult hoopis lihtsam. Meie ees seisab ainult üks põhimõtteline valik – edasi või tagasi. Kas liigume edasi õiglasema, tugevama ja hoolivama riigi suunas või läheme tagasi Reformierakonna valitsusaega?“ märkis Ratas.

Karl Õmblus: Tarvis on leida kuldne kesktee

Viljandimaa majandus- ja kogukonnategelane Karl Õmblus hakkas varakult lugu pidama loodusseadustest ja rahvatarkusest. Talle on oluline maainimeste toimetulek läbi tugeva ettevõtluse, hea haridus, kultuuri- ja sotsiaalteenused. Veel on Karli jaoks olulised ajaloolise ja kauni Viljandi linna edukäik, hoolivus Võrtsjärve ja selle ümbruse suhtes ning paikkonna areng nii kohalike elanike kui ka turistide vaatevinklist. Sellise pagasiga kandideerib Karl Õmblus Riigikogusse. Parlamendis soovib ta olla mitte üksiküritajast „meisterjänes“, vaid tugev meeskonnamängija.

Marika Tuus-Laul: Põhjamaade riiklik tervishoid sobiks meilegi eeskujuks

Pikad arstijärjekorrad? Tegelikult on probleem hoopiski laiem. Selleks, et rääkida lühematest ooteaegadest, peame rääkima kogu tervishoiukorralduse ümbertegemisest. Mäletate küll – peaaegu 10 aastat tagasi tegi Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO  meile  ähvardava hoiatuse: Kui te tervishoiu sellise rahastamisega jätkate, seisate kümne aasta pärast  silmitsi pöördumatute tagajärgedega. Tegelikult midagi ette ei võetud ning lasti vanamoodi edasi veel aastaid, kuigi WHO hoiatus oli ülimalt tõsine. Pidevalt vähendati rahastatavaid ravijuhte, patsient hakkas aina rohkem ise maksma, järjekorrad aina pikenesid ja lõpuks järjekorda ei saanudki enam panna. Tervishoiusüsteemis tekkisid kõikvõimalikud tõkked.

Arstiabi kriis Eestis: mis, miks ja kuhu?

Ühiskonnas ja meedias võimendus põhiliselt novembris 2018 Eesti tervishoiu kriis. Ainuüksi PM-s rivaalitses rohkem kui 20 alternatiivset seinast-seina arvamust. Lahvatasid totaalne ja kogu arstiabi haarav – patsiendi, perearstinduse, EMO-kiirabiteenuse, eriarstiabi – üksteisele vastandamine ning järel- ja hooldusravivõimekuse olematus. Taustaks hambutud ettepanekud süsteemi rihtimiseks ECXEL-i tabelisse, mööndes: pole raha, pole täisväärtuslikku arstiabi; kuni selleni välja, et arstiabi oleks üldse nagu liiga palju. Kriisiseisu markeeriti perearstinduses, eriarstiabis, taastusravis. EMO-t markeeriti liberaalsena patsientide suhtes. Taustaks rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide üleskutsed veelgi piirata arstiabi rahastust. Rahastus arstiabile Eestis 6,7% SKT-st, võrreldes ca 14,5%-ga EL-i keskmisest. Vastutavaks patsientide endi saamatus „eneseabi korraldada“.

Tallinna Sadama eksjuhid Kaljurand ja Kiil vingerdavad kohtust

Ain Kaljuranna ja Allan Kiili kohtuprotsess pidi algama 8. jaanuaril, kuid lükkub edasi määramata ajaks, sest Kaljuranna esindaja vandeadvokaat Paul Keres vaidlustas Tallinna ringkonnakohtus Harju Maakohtu määruse, millega Ain Kaljuranna vara jäeti aresti alla. ERR-i andmetel on kohtumäärust oodata 21. jaanuaril. Enne seda teeb Riigikohus 14. jaanuaril otsuse Allan Kiili tsiviilhagi kohta vaidluses endise tööandjaga, millega nõuab AS-lt Tallinna Sadam teenistuslepingu lõpetamise eest hüvitist 26 699 eurot 76 senti. Nõue sisaldab konkurentsikeelu täitmise tasu (2000 eurot kuus) kestvusega 12 kalendrikuud ja viiviseid.

Kes teab tõde 1991. aasta 20. augusti kohta?

Sageli mõistavad inimesed ajaloo ühte ja sama fakti väga erinevalt, seda enamasti põhjusel, et ei teata sündmuse kogu tausta. Meedia avaldab loo, kuid oluliste seonduvate nüansside avamiseks ei jätku enam teadmisi, leheruumi, eetriaega või ollakse lihtsalt pahatahtlik. Möödunud nädala „Pealtnägija“ mammutsaade oli ainult Edgar Savisaare tegevuse kõverpeeglis meenutamine. Sellest ETV saatest kirjutatakse nagunii veel palju kordi nii head kui ka halba, aga mulle isiklikult ei meeldinud üldse kahe esineja ütlused ja arusaamine 1991. aasta 20. augustil Eesti Vabariigi Ülemnõukogus toimunud Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakulutamisest. Kalle Muuli sõnad sellest sündmusest: „Vaatas mossis näoga pealt, kuidas teised iseseisvuse välja kuulutavad.“ Talle sekundeeris Marju Lauristin: „Ta oli nii solvunud, et isegi siis, kui kõik juubeldasid ja lõid šampuseklaase kokku, istus ta jälle üksi nurgas ja keeldus teiste sekka tulemast.“

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 16. jaanuari Kesknädalas. Kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.