Kui 25 aastat tagasi oli Igor Gräzin võitlusvaimu täis ja aitas Siim Kallasel erakonda luua, siis 2019. aasta esimeseks uudiseks oli tema hüvastijätt Reformierakonnaga. Loomulikult tugev hoop niigi madalas seisus parteile, ja just enne valimisi.
Kui varem lahkus ka ärimees Andrei Korobeinik, siis võib küll arvata, et punapõskne Kaja Kallas on nüüd üsna suure portsu otsas. Kuidas oma valijaile seda kõike seletada? Igor Gräzinil on vastus valmis: “Seda kunagist Reformierakonda ei ole täna enam olemas. Kodanike riigi asemel oleme ehitanud riigiaparaadi, kes hoolib paberitest rohkem kui inimestest. Vaba majanduse asemel on enam kui kümme aastat ehitatud riigikapitalismi. Erakonna algsed liberaalsed väärtused on kustunud ja minu püüded erakonda nende juurde tagasi kutsuda on osutunud tulutuks.”
Seda, et Gräzin parteist lahkub, Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo ei teadnud. “Kuigi Gräzin loobub poliitikast ja astub vastu uutele väljakutsetele oma elus, on ta endiselt Reformierakonna ja meie meeskonna liige.” Ometi nii see ei läinud. Isepäise mehena tegi Igor Gräzin oma otsuse. Tema suhted Reformierakonnaga olid muutunud niivõrd jäiseks.
Kahe kuu pärast kuhugi ta ilmselt ei kandideeri. “Hakkavad mõtted tulema,” ütleb ta Eestist eemal, Europarlamendis oldud aja kohta, selgitades, et huvi poliitika vastu on tal leigem ning soov teha elus muud – tegelda usu ja õpetamisega – südamelähedasem.
Gräzin ütles telesaates, et EKRE pole ka tema jaoks õige; nende majandusprogrammile rehmas Igor käega.
Gräzin on üks väheseid poliitikuid, kellel on enamikes asjades oma seisukoht. Ülejäänud erakondlased on vaid üks prioriteedipartei. Reformis on erinevatel aegadel olnud palju toredaid inimesi, aga paljud on ära surnud või eemaldunud poliitikast. Oli aeg, kus koos Keskerakonnaga riiki valitseti. Ja mitte halvasti. Nüüd vajab Reformierakond totaalset suurpuhastust. Senine kulg näitab, et joostakse minema uppuvalt laevalt. Läbi sai 17 aastat riigi ja rahva laostamist, samuti õigusriigi kahjustamine.
„Seda Igor Gräzinit, kes septembris Europarlamenti läks, ei ole enam olemas,” ütles Gräzin. „Läksin teadmisega, et ma sinna kindlasti ei kandideeri. Praegu ma keerutan pead, vaatan paremale ja vasakule, ja mõtlen, mida teha.” Gräzini jutul on tema enda sõnul käinud kaks ja pool erakonda, aga kes täpsemalt, seda keeldus ta ütlemast. „Ma ei istu maas ega oota diile,” teatas ta. „Käin ringi ja vaatan, kes mida teeb, ja siis otsustan ise. Europarlamendis jätkamine ei ole minu prioriteet, aga see on variant, mida kolm-neli kuud tagasi veel ei olnud.”
Igatahes jätkab Igor Gräzin nüüdsest vaba mehena. Eks näis, kuhupoole tuul tema laevukese elumerelaintel puhub.
Kesknädal
pugejalik kirjutis Kesknädala ??? poolt. Nagu antaks vihje, et “meie oleme ju vabad”. Aga kohta esikolmikus eurovalimisel Igorile ikkagi ei lubata. Ja ega Igorgi eriti rõõmusta, kui peaks ronima keskbande Georgi lipu alla.
Kuigi loevad hääled ja Igor jääks alla vaid Jaanale. Mišad saaks pika puuga.
Mina Igori asemel (nii tavaliselt alustatakse targutamist) astuks sellelt petturite rongilt lõpuks maha. Pole vaja sama armetut lõppu nagu Edgaril ja Mardil – üht välditakse, teist vihatakse.
Tubli, Gräzin! Nii peaksid toimima kõik iseseisva mõtlemisvõimega inimesed parteidest sõltumata. Ilma eranditeta on kõik Eesti parteid jututoad või huviklubide taolised seltskonnad, kus juuakse kohvi ja võetaks teadmiseks tagatubades valmistreitud ideed ja otsused. Et jututoast mõni idee kõrgemale jõuaks, on ülimalt vähe tõenäoline. Gräzini taolistele iseseisva mõtlemisega inimesele on parteid tarvis ainult selleks, et saada Riigikokku, või mõne muu ihaldusväärse ameti peale..
Kogu Roopa süsteem on loodud väiksemste anastamiseks. Esialgu majanduslikult ja siis ka poliitiliselt. Igor sai nüüd ometi nägijaks.
Ta on teelahkmel. Kas jamada edasi hea raha eest või olla hoopis pastor ja samuti hea rahaga? Vaat see on küsimus.
Kaks asja olete maha saanud. Panite otse kümpi Ekre elama ja märatsema.
Tõite Gräzini vaidlema valitsuse ja Jumalaga. Kas see on hää tegu?
Esimene kindlasti mitte.
Vaba mees oli hirmuks oma erakonnas! Jääb seda veel kauaks…
Peab ikka kaua mõtlema,et aru saada, kus on parem.
Euroopa on parem. Sinna ka tee viib
saanud Igor ilmutist sugugi alles eile. Ta teadis EL-i tobedust ja oma bande nõrkusi juba aastaid, vast isegi 90ndate lõpust alates. Kuid kuna Igor püsis ise pinnal ning tast ei tahetaud ka lahti saada, siis teadlikult venitas, kuni Kaja erinevalt Taavist noa välja võttis ja lasi valida kas meie või mittemeie. Et ajaga oli peale kasvanud ka uusi noori ahneid lolle, siis Igor suruti nimestikes üha tahapoole. Lõpuks ei jäänudki Igoril muud üle, kui vältimatu kinga ennetamiseks ise eest ära astuda. Seega võin öelda, et Igor oli viimased 15…18 aastat vales bandes. ka tema enda teades.
Harva on kirjas head vastas- erakondlasest.
Keskerakond on siinkohal viisakas ja korrektne poliitrühmitus.
Praeguse pildiga olete esirinnas ja rahvas loodab teie peale.
Ärge siis petke ei maksude, ei lubadustega!
Oli vähemalt aus mees.
Pane edasi!
Kõhedaks võtab.
Kui palju suudab keskerak. endas lahustada ja pesta …erak. algsest mõttest – heaolust kõigile – põhimõtte jalgealust.
Igor peab siis vaid ühest leivast elama hakkama. Ansiipi ta mängida ise ei tohi!
Raskeks läheb?
See,et mevabad oleme on selge. Seda vaidlustab vaid loll.
Vabadus mõelda,valitsust ja Ameerikat kiita!
Mida veel?
See on väga kõrge. Eks proxis teavad.
Telemaja su meheks tegi. Saad lobiseda.
44aastane Paides elav Hints on elukutselt õhtujuht ja pulmaisa. Noorena liitus Hints nelipühilastega, nüüd on temast saanud elusõnalane. Ka EKRE kristlaste ühenduses olevat omajagu nelipühilasi, elusõnalasi ja baptiste. Lõuna- ja Lääne-Eesti ning Tartu „ekreiidid“ olevat jälle rohkem luterlased. Katoliiklasi ja õigeusklikke olevat EKREs vaid üksikuid.
Inimeste seas, kes EKRE pärast Facebooki salarühmas palvetavad, on ülekaalus samad usuvoolud mis EKRE kristlaste ühenduseski: leidub nelipühilasi, elusõnalasi ja baptiste, sekka mõni luterlane. Suurem osa palvegrupi liikmeid EKREsse ei kuulu, mõned aga küll.
Suurbritannia parlament otsustas valitsuse Brexiti-lepet mitte toetada: selle poolt oli 202 parlamendisaadikut, 432 oli Euroopa Liidust lahkumise leppe vastu.
Mis nüüd saab Gräzinist ja Thereza Maist?
oli tore otsus. Juunaitid kingdom peab lahkuma sellest totrast sõnnikuhunnikust ilma mingi leppeta. Ta on kogu aeg maksnud miljardeid peale ja nüüd tahetakse teda veel mingite võlgadega siduda – täiesti mõistusevastane. UKi hakkab EL-iga suhtlema nagu suhtleb USA ja Kanadaga.
Vean aga kihla, et peagi ilmub Kesknädalas mõne toimetaja või Laia pea kirjutis, kui lolli otsuse britid tegid. Sest nemad VIHKAVAD iseseisvust!
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kokkulepe liidust väljaastumiseks on Ratase hinnangul parim võimalik variant praeguses keerulises olukorras ning EL on seisukohal, et seda läbirääkimisteks ei avata. “Leppeta lahkumise kaasatoodav ebaselgus ja kulud on nii suured, et me ei pea seda väga tõenäoliseks,” lisas Ratas.
Igor nägi ette,et Inggeland lahkub sotsialistide liidust ja ka Savisaare kukkumise.
Seepärast läks Roopasse asju ajama.
„Edgar, palun lahenda see asi ära! Ma olen täiesti vastu seina. Mul on maksuamet kaelas. Ma ei suuda neid asju klaarida. Palun tee midagi!“
„Tead, jäta mind rahule nende asjadega. Mul võetakse kohe erakond käest ära”
„Pime näeb ka, et sul võetakse erakond käest ära. Aga mis siis minust saab?“
Mis siis saab?
meenutab kunagist rahalällamist Ekvatriaal Guineas. Uus juht sokutas riiki juhtima oma sugulased ja kuulekad tuttavad, riigikassa löödi ruttu laiaks ja pärast kuulutati, et raha on otsas, igaüks elab edasi oma kulul.