Kohtulahingu järelkaklus

Edgar Savisaar

Mitmel rahval on vanasõna, et pärast kaklust rusikatega ei vehita. Eriti käib kõrge moraaliga juristide kohta see, et pole heaks kombeks arvustada Riigikohtu lõplikku lahendit. Vastuvaidlemiste aeg oli enne seda aastate jooksul alama astme kohtute otsustes. Kahjuks TÜ kriminoloogia professor Jüri Saar (Vabaerakond) ei pidanud  seda enda suhtes kohustuslikuks ja asus Postimehes ründama Riigikohtu otsust Edgar Savisaare kaasuses. Tema arvates oli  kõik see vaid üks muinasjutt.

Vaevalt, et asi oli Savisaare isikus. Oli vaja anda tuge „Pealtnägija” pikale „oopusele” kunagisest Rahvarinde ja Keskerakonna loojast. Mihkel Kärmase Savisaare-saates nimetas Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi  portreteeritavat pikaajaliseks vargaks. Kuidagi rumal ja hulljulge temp, mis võib viia jällegi laimu eest kohtusse. Vaatamata sellele, et just oli kohus „Pealtnägijal” käskinud veebist maha võtta Keskerakonda halvustava  saatelõigu „Keskerakonna kontorimüügist”.  Soome ärimees Arto Kalevi Autio läks ERR-i, „Pealtnägija“ ja selle saatejuhtide vastu kohtusse, süüdistades ajakirjandust kahju tekitamises ja valeinfo levitamises.

See kõik ei saa olla juhus. Kellegi huvides püütakse nii Savisaare nime kasutades kui ka Keskerakonda reenates valimiskampaaniat mõjutada. Tuleme tagasi koolitatud juristi poolt nimetatud „muinasjutu” juurde. Muinasjutt, mis olnud jõulukingitus Edgar Savisaarele,  olevat   ajanud nii mõnegi õiguseksperdi mõtlemisaparaadi lühisesse. Jüri Saar sooviks määratleda, mida tähendab kogu see juhtum õiguslikult ning millises valguses näitab see meie õigussüsteemi ja selle toimimist.  Riigikohtu otsus meenutab temale vendade Grimmide muinasjuttu „Tark Elsa”.

Järgneb pikk  muinasjutu ümberjutustus, ilmselt vaid selleks, et niigi halvas seisus olev „Postimees” kasvõi mõnegi kliki juurde teeniks.

Häbematuks läheb kirjutis aga siis, kui hakatakse küüditajaid võrdlema Savisaare kaasusega vastavalt KrMS § 274 lg 1 järgi, kus  lõpetatakse menetlus kohtumäärusega, kuid mitte õigeksmõistva otsusega.

Ja siit arusaamatu tõlgendus: ”Sellega prooviti lahendada küüditajate menetlustel kerkinud probleeme, sest küüditajaid nagu taheti süüdi mõista ja karistada, kuid nagu ei tahetud ka.”

Paneb ahhetama, et üks kooliskäinud jurist niimoodi kirjutab. Mis on antud kohtuasjal ühist küüditamistega?

Igatahes tuleb rõhuda süütuse presumptsioonile, mille järgi mõistab kellegi süüdi üksnes kohus, aga kuna seda pole toimunud, siis tuleb Kesknädala hinnangul Edgar Savisaare ründamine lõpetada.

Kn