Riigifirmas AS Tallinna Sadam toimunud altkäemaksuvõtmine lõpetati augustis 2015, aga endised juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil venitavad kohtuprotsessi algust. Kaljurand taotleb vara arestimise tühistamist, Kiil vaidleb teenistuslepingu lõpetamise üle.
Ain Kaljuranna ja Allan Kiili kohtuprotsess pidi algama 8. jaanuaril, kuid lükkub edasi määramata ajaks, sest Kaljuranna esindaja vandeadvokaat Paul Keres vaidlustas Tallinna ringkonnakohtus Harju Maakohtu määruse, millega Ain Kaljuranna vara jäeti aresti alla. ERR-i andmetel on kohtumäärust oodata 21. jaanuaril.
Enne seda teeb Riigikohus 14. jaanuaril otsuse Allan Kiili tsiviilhagi kohta vaidluses endise tööandjaga, millega nõuab AS-lt Tallinna Sadam teenistuslepingu lõpetamise eest hüvitist 26 699 eurot 76 senti. Nõue sisaldab konkurentsikeelu täitmise tasu (2000 eurot kuus) kestvusega 12 kalendrikuud ja viiviseid.
Altkäemaks ja rahapesu
Ausat reformierakondlast ei saanud riigifirma juhatus isegi 8000-eurose kuupalga eest. Allan Kiil sai juhatuse liikmeks alates 1. märtsist 2004 – Juhan Partsi valitsuse ajal, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister oli Meelis Atonen (REF). Reformierakonda oli Allan Kiil astunud vaid mõned kuud varem (03.12.2003). Tema viimane teenistusleping sõlmiti 8. novembril 2014, peaminister Taavi Rõivase (REF) ning majandus- ja taristuminister Urve Palo (SDE) ajal. Tema kuupalk oli 8000 eurot. Lepingu lõppemise järel tuli talle tasuda konkurentsikeelu järgimise eest 25% juhatuse liikme tasust ehk 2000 eurot kuus 12 kalendrikuu jooksul.
Allan Kiil võeti 26. augustil 2015 Kaitsepolitseiameti poolt vahi alla ja praeguseks on ta saanud süüdistuse altkäemaksuvõtmises 3,5 miljoni euro ulatuses. Samal päeval esitas ta riigifirmale AS Tallinna Sadam avalduse, milles palus ennast „juhatuse liikme kohalt vabastada“.
27. augustil 2015 tegi AS-i Tallinna Sadam nõukogu otsuse, millega rahuldas hageja tagasiastumisavalduse. Pärast seda polnud Allan Kiil enam juhatuse liige, tema teenistusleping on lõppenud ja ta ei ole konkurentsi osutanud. Hüvitist selle eest talle ei makstud. Tööandja rahade omastamise teeb erakordseks nii summa suurus kui ka asjaolu, et enda lahkumisavalduse rahuldamine vaidlustati hiljem kohtus.
Kohtus vaidlevad pooled selle üle, millisel õiguslikul alusel lõppes juhatuse liikme ning aktsiaseltsi vaheline ametisuhe ja teenistusleping. Allan Kiil esitas 5. augustil 2016 Harju Maakohtule hagi AS-i Tallinna Sadam vastu 22 000 euro suuruse põhivõla ja 779 euro viiviste kohta. AS Tallinna Sadam hagi ei tunnistanud, sest nõukogu otsustas 27. augustil 2015 hageja tagasiastumisavalduse rahuldada ja ta juhatusest tagasi kutsuda. „Arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja põhjust, ei ole poolte vahel alates 26. augustist 2016 ühtegi kehtivat kokkulepet ja kostja ei pea hüvitist maksma. /…/ teenistuslepingu p 7.2 nägi ette, et kui aktsiaselts lõpetab lepingu selle tõttu, et juhatuse liige rikub oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu või tekitab kostjale või viimase võlausaldajale kahju, ei pea AS Tallinna Sadam hüvitist maksma.”
Nõukogu viga
Harju Maakohus rahuldas 16. jaanuaril 2017 otsusega Allan Kiili hagi ja mõistis riigifirmalt välja 24779 eurot, samuti menetluskulud 6462 eurot 40 senti. Määravaks sai asjaolu, et ei olnud tõendatud, et teenistuslepingu oleks üles öelnud AS Tallinna Sadam. „Üksnes asjaolust, et hagejat kahtlustati korduvas altkäemaksu võtmises ja rahapesus, ning sellest, et see võib kostja huve kahjustada, ei saa järeldada, et teenistuslepingu ütles üles kostja.”
Tallinna Ringkonnakohus jättis riigifirma esitatud apellatsioonikaebuse 9. juuni 2017 rahuldamata. „AS Tallinna Sadam nõukogu rahuldas 27. augustil 2015 Allan Kiili avalduse selles märgitud kuupäevast ehk 26. augustist 2015, mitte nõukogu otsuse tegemise päevast. Vaidlusalune nõukogu otsus ei anna alust järeldada, et koos teenistussuhtega lõpetati ka konkurentsikeelu kokkulepe.”
Riigikohus märkis oma otsuses, et poolte vahel oli sõlmitud teenistusleping. „Erinevalt võlaõigusseadusest ei näe äriseadustik ette, et juhatuse liikme ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks ehk tema tagasiastumiseks või tagasikutsumiseks oleks vaja mõjuvat põhjust./…/ Lisaks juhatuse liikme tagasiastumisele ja tema tagasikutsumisele võib ametisuhe lõppeda ka näiteks juhatuse liikme surmaga, poolte kokkuleppel ning tähtajalise ametisuhte korral ka tähtaja möödumisega.”
Küsimust Allan Kiili tagasiastumisest olid kohtud näinud ühtemoodi: „Nõukogu pidas hageja avaldust tagasiastumisavalduseks ning ametisuhe lõppes hageja tagasiastumisega. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja lisas, et nõukogu ei pidanud vajalikuks otsuses selgelt märkida, et hageja kutsutakse juhatusest tagasi.” Riigikohus leidis, et kohtud ei ole tuvastanud, millise ametisuhte lõpetamise viisiga oli praegusel juhul tegemist ning et „ametisuhe ja teenistusleping on eraldi ülesöeldavad”.
Reformierakonna telereklaamis ütleb Gaute Kivistik: „Kurat, isegi valitsus oli vanasti parem!” Parem altkäemaksuvõtmises ja rahapesus kahtlustatud Allan Kiilile, kelle teenistuslepingut ei suutnud Taavi Rõivase aegne riigifirma isegi selgesõnaliselt lõpetada.
Märtsis saab igaüks valida, kas altkäemaks ja rahapesu riigifirmas tulevad tagasi või mitte.
Virgo Kruve
meie liiduvabariiki “juhivad” petised ja saamatud käpardid ning kohus on äraostetav, siis mida te imestate?
Ometi oleks lahend ülimalt lihtne: pole vaja tuhnida 100 asja, tooge välja kasvõi 1 aga imeselge ja tõenditega ja pange poisid kinni! Kuid uurimine jätkub ja muud avastatavad kuriteod tulevad esile hiljem ning nende üle tuleb kohut mõista juba siis omaette kohtuasjana.
Jälgige suuri kohtuasju, need lõhkevadki tavaliselt oma ülepaisutatuse tõttu. Pole ju üldse oluline, kas Kiilus või Kaljurannal oli püksiauk lahti või juuksed kammimata, vajutada tuleb HELLALE kohale!
Hea on vingerdada kui ollakse karistamatud reformierakondlased.
See näitab meie õigussüsteemi hambutust ja korruptiivsust. Evestus juba pani sealt ajama, sest nägi, et mudamaadlust Savisaarega ei suuda ta võita ja maa jalge all hakkas üha tulisemaks minema. 8 aastat mõttetuid süüdistusi, mille peale teised juristid imestasid, et kuidas nendest saab üldse mingit kohtulugu kokku küpsetada. KAPO ja Prokuratuuri seadusvastased jälitamised, pealtkuulamised ja lausa provokatsioonid, mis lõpuks ju ka kõik välja ujuvad. Elame topeltstandardite riigis ja leiame, et elu läheb kogu aeg paremaks, kuigi iga aastaga suureneb vaeste inimeste hulk ja väike % inimesi läheb kogu aeg rikkamaks, varastades rahvast. Meie õigus ja õiglustunne on riivatud, aga me ikka veel usume, et keegi tuleb ja muudab selle õiglasemaks. Ma imetlen alati neid, kes ei lase endale liiga teha. Kasvõi prantslasi, kes astusid välja oma õiguste kaitseks.
Aususest ja õiglusest kirjutajaks olev endine porno”ärimees” Kruve pani jälle paugu…ja jälle omale püksi…
keegi ei küsi, miks taolised juhud umbe lähevad? Kui asi on seadustes, siis tuleb neid KOHE muuta. Kuid mida on teinud üle 2 aasta õiglusest kaagutanud keskbande? MITTE SITTAGI!
Ei ole see meie õigussüsteem nii hambutu midagi aga see lugu viitab korruptsioonile ja väga kõrgel tasemel ! Kui vaja siis teeme suure skandaali 500€ ümber aga miljonite uurimisega pole vaja kiirustada sest sealt jägub …. !