Jaak Aab, Keskerakonna esinumber Riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaal, endine sotsiaalminister
Eesti tervishoid on olnud ka nappidest ressurssidest hoolimata väga tubli. Põhimureks on arstiabi kättesaadavus nii esmatasandil kui ka eriarstiabis.
Eriarstiabi kättesaadavus on viimastel aastatel halvenenud, sest Haigekassa reservid on otsa saanud. Need reservid koguti aastail 2005–2007, kui Keskerakond oli valitsuses ja allkirjutanu oli sotsiaalminister. Vahepealsel ajal jäeti tervishoiu rahastamine kiratsema. Mullu otsustas Keskerakonna juhitud valitsus tervishoidu lisaraha anda, mis kindlasti parandab arstiabi kättesaadavust.
Kümne aastaga on ravijärjekorrad pikenenud peaaegu poole võrra ja lisaks on viimasel ajal poliitikute suu läbi kõlamas kahtlusi solidaarse tervishoiu säilimises. Keskerakond seisab kindlalt solidaarse tervishoiusüsteemi ja riikliku ravikindlustuse eest. Oleme resoluutselt vastu katsetele seda lammutada.
Hea arstiabi peab olema kättesaadav kõigile Eesti inimestele ega tohi sõltuda rahakoti paksusest. Keskerakonna valimisplatvormi põhilubaduseks tervishoiu valdkonnas on ravijärjekordade lühendamine vähemalt poole võrra. Eriarsti vastuvõtule peab patsient jõudma vähemalt nelja nädalaga ja plaanilisele operatsioonile nelja kuu jooksul.
Praeguse valitsuse otsus maksta riigi poolt välja makstavatelt pensionidelt 13% ravikindlustust annab tervishoiu valdkonnale koos muude eraldistega viie aasta jooksul 300 miljonit eurot lisaraha ja on ravijärjekordade lühendamisel esimene oluline samm. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st: Eestis 4,9% (2015. aasta), OECD keskmine 5,8% (2014) ja EL-i keskmine 7,8% (2015). Eraldatud lisaressursiga Eesti kulude osakaal paraneb. Tulevikus aga tuleb veelgi panustada – tervishoiusüsteemid on jätkusuutlikud vaid neis riikides, kus riik panustab üle 6% SKT-st.
E-tervishoius on teatud asjad jäänud kahjuks venima. Hetkel valitseb olukord, kus erinevate meditsiiniasutuste digitaalse registreerimise süsteemid pole üksteisega ühilduvad. Seoses sellega puudub ka üks keskne vahend, mille abil patsient saaks korraga näha kõigi Eestis praktiseerivate arstide vastuvõtuaegu ja järjekordi.
Ravijärjekorrad lühemaks
Sellise olukorra tulemuseks on ühest küljest pikad ravijärjekorrad, teisalt ka sagedased patsiendi mitteilmumised visiidile. Tervishoiuameti tehtud kontrollimiste käigus on ilmnenud, et osades raviasutustes ulatub “tühjade” registreerimiste osakaal 50%-ni. See on viinud näiteks Haigekassa hinnanguni, et enamikul erialadel ja enamuses raviasutustes on järjekordade põhjus mitterahaline, st. töökorralduslik.
Keskerakond seisab selle eest, et kiiremas korras rakendataks tööle üle-eestiline digiregistratuur, mis võimaldaks kiiremini ja mugavamalt leida eriarsti juurde saamise aja. Samuti kaotaks see süsteem järjekordadest dubleerimise – patsient on end registreerinud ühekorraga mitme eriarsti juurde. Tsentraliseeritud infovahetus raviasutuste vahel aitab oluliselt tõhusamalt kasutada nii arstide kui ka patsientide aega ning viib kokkuvõttes parema meditsiiniteenuse kvaliteedini patsiendi jaoks.
Hetkest, kui pilootprojekt on lõppenud ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ütleb, et digiregistratuur on kasutatav, on haiglatel aega kuus kuud, et omad süsteemid sellega kooskõlla viia. Kui pilootprojekt õnnestub, siis võiks tänavu suvel digiregistratuur olemas olla.
Lahendust vajav murekoht on ka perearsti kättesaadavus. Olukord, kus perearst võtab vastu vaid töönädalal ja päevasel ajal, tekitab lisakoormuse erakorralise meditsiini osakonnale, kus patsiendi ravimine on aga väga kallis. Perearst peab olema inimestele kättesaadav ka pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel. Perearstide tugevdamine aitaks vähendada erakorralise meditsiini osakonna koormust. Perearsti-nõuandetelefon 1220 peaks andma juba selle aasta teisest poolaastast ka isikustatud nõu – nõuandja näeb ka patsiendi kasutatavaid ravimeid ja haiguslugu. Lisaks arendatakse e-lahendust, mis annab infot kiirabi ja EMO kohta ka perearstidele. See aga võib jõustuda alles pärast isikuandmete kaitse seadust, et perearstid sellist infot saaksid.
Haigushüvitised esimesest päevast
Keskerakond soovib juurutada iga-aastast tervisekontrolli kõikidele Eesti inimestele. Haiguste ennetamine ja varajane ravi on paremate tulemustega ning soodsam kui tegelemine kaugelearenenud terviseprobleemiga või tüsistusega.
Erakonna valimisplatvorm näeb ette ka sõeluuringute mahu suurendamist raskete haiguste ennetamiseks ja hambaravihüvitise järk-järgulist suurendamist.
Haigushüvitist tuleb maksta alates esimesest haiguspäevast. Täna ei maksta 1.–3. haiguspäeva eest hüvitist. 4.–8. päevani (5 päeva) maksab hüvitist tööandja (70%) ning edasi haigekassa (70%). Haige lapse hooldamise hüvitis tuleb tõsta taas 100%-ni palgast. Reformierakonna „krokodillid“ kärpisid selle 80%-ni, nagu ka kaotasid esimeste haiguspäevade hüvitamise.
Meie prioriteediks on inimeste hea vaimne ja füüsiline tervis, mille saavutamisse tuleb panustada kõigis eluvaldkondades. Toetame inimesekeskset tervishoiukorraldust, mis vastab riigi majandusarengu tasemele, nüüdisaegse meditsiini nõuetele ning on orienteeritud patsientide vajadustele. Seisame solidaarse tervishoiumudeli säilimise ja arendamise eest.
Keskerakonna ettepanekud tervishoiusüsteemi parandamiseks toovad uue kvaliteedi Eesti meditsiinis ja parandavad oluliselt arstiabi kättesaadavust.
saab arstiabi enne teisi!
Kõik saavad poole kuusissetuleku eest oma aju loputada!
Tagame igaühele uue puujala!
Kõigile pinsiealistele TASUTA kirst!
Kõigile õigus haigestuda nohhu ja köhha!
Kõik inimese kiirema lahkumise heaks!
VALIGE MIND!
Ainult üks küsimus- 2,5 aastat võimul, aga midagi tehtud ei ole. Ainult hullemaks läinud!
lärmata ikka võib.
Oleks tore küll. Kõigepealt tuleks taastada arstiabi saamise võimalus kohapeal mille eelmine valitsus alatult likvideeris.
See, mida tegi reformistlik valitsus on kuritegu, suleti paljud haiglad, arstiabipunktid kohapeal, inimesed invaliidistusid saamata kohe arstiabi. Eriarstide juurde tekkisid suured järjekorrad. Mina läksin raha eest eriarsti juurde, kabinetis polmud midagi, vestlesime ja soovitati leevendust. Muidu tuleb oodata mitu kuud. Keskerakond on ainuke, kes teeb tööd inimeste heaks ilma laimuta ja on kindel, et ta parendab selle vea. Et kõike seda, mida on teinud valesti 2 viimast valitsust parandada läheb aega, peame olema kannatlikud. Keskerakond saab hääli tublidelt inimestelt hea töö eest ilma laimu ja kisata, Sotsid ja Rohelised käituvad ka viisakalt, kuid paljud ei oska seda hinnata ja pööravad oma näod nende poole, kes kõige rohkem häält teevad ehkki töötulemusi pole.
sõimad rehve, keskbande teeb täna sama ja palju agaramalt. Just viimased 2 aastat on kavva võetud hävitada mitu maahaiglat ja kõik koondada Tartusse ja Tallinnasse. Seda pole nad veel jõudnud teha. See peakski olema põhjuseks, miks neid hävitajaid ei tohiks riigikokku valida ega lasta neid valitsusse. Siis ei jää ju midagi järele. Sama käib muide ka koolidega. Just Ratta valitsus kavandab mitme keska hävitamist, põhikoolid ja lasteaiad ootavad oma giljotiini langemist.
Arstiabi peabki algama kohalikust arstist , ma ei nimeta perearstiks, sest seda ta ei ole nagu algul kavandati. Iga pereliige käib erineva arsti juures vähemalt meil küll. Minul on väga hea arst dr. Toomas Tamm, kuigi ma teda palju ei tülita , on ta mul leidnud mitu aastat tagasi väga raske haiguse ja kohe saatis eriarsti juurde—pani ise mulle aja kinni.
Olen saanud üsna kallist ravi haigekassa toel ja analüüsid on nüüd korras. Pensionärina tunnen ennast hästi !
Tervisekeskus on kindlasti hea, kui selle asukoht väikelinnas oleks paremini läbi arutatud patsientidega .
Jaak Aabi on minul võimalik valida ja soovitan teda valida ka paljudel oma tuttavatel , väga asjalik , olnud sots. minister, riigikogus. Eriarstile on praegu juba järjekorrad lühemad ( tean silmaarstile )
oleks vaja uut tüüpi arsti – rändarsti. Et ta sõidaks vastavalt tellimustele maakohtades ise oma arstiautoga kohale ja raviks või annaks nõu kohapeal. Järgmisse kohta sõites teataks ta moblatsi ette, et sõita on 23 kilti ja 25 minuti pärast on kohal, päev oleks varem määratud. Neid rändarste oleks vaja rohkem kui üks, Eesti on ikkagi pirakas maa. Samuti rändarstid vahetuks nt kuukaupa. Ei kuuluks rändarsti tellimusse kerged hädad (nohu, värske köha, kriimuke käevarrel), samuti lõikust vajavad hädad, viimase tarbeks on kiirabi väljasõit.
Rändarstid peavad olema nn tipparstid, kes inimest ka tunnevad. Ja tasu peaks neil olema selline, et nad ei tahaks minna Botswanasse või Mongooliasse.
Arvestagem: kui 20 hädalist sõidab 20km kaugusele linna arsti juurde, siis läbivad nad 20×20×2 = 800km sõitu ja 20 inimpäeva. Kui rändarst koos õe/vennaga sõidab ringis läbi 40π+20+20 = 165km ja 3 inimpäeva (sest tööpäev võib ulatuda 12 tunnini, 8…20). Muide, täpselt sama tuleks välja siis, kui rändõps oma seadistatud õppebussiga mööda maakonna koole sõidaks, selle asemel, et veddaa sadu lapsi mitmekümne kildi tagant ühte linnakooli.
Kuid meil ei osata arvutada, sellepärast ka nii sitasti ja edumeelsuse sildi all tegelikult tagurlikult elamegi.