Poliitiline situatsioon ühes või teises riigis on köitnud mind varasest noorusest alates. Olin 12-aastane, kui Itaalia 1935. aastal tungis kallale Abessiiniale (praegune Etioopia). Jälgisin huviga selle sõja käiku – sümpaatia kuulus Abessiiniale. Paraku olid jõud ebavõrdsed, ja 1936. aastal Abessiinia alistus. Samal aastal algas ka Hispaania kodusõda, mis kestis 3 aastat, olles ajaloos üks verisemaid – hukkus ca 1,2 miljonit meest.
Kui Vene–Saksa mittekallaletungilepingu (Molotovi—Ribbentropi pakti) alusel anti Venele vabad käed tegutsemiseks Baltikumis, järgnes nõue loovutada tema sõjaväele baasid Eesti Vabariigi pinnal. Päts otsustas seda nõudmist aktsepteerida. Leian, et see oli tollal ainuõige otsus, kuigi on neid, kes leiavad, et tulnuks vastupanu osutada. Juhin teisitiarvajate tähelepanu sellele, et aastail 1937–1938 mõrvati stalinistliku režiimi poolt 10.000 Venemaa eestlast. Kui Päts oleks vastupanu organiseerinud, olnuks vastav arv 10 korda suurem. Möödunud aastal aga võisime tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, kuigi pool sellest ajast oli paraku möödunud võõra võimu all.
Järjekordsete Riigikogu valimiste künnisel soovitan meie rahval tõsiselt kaaluda, millise erakonna toetuseks valimisbülletään urni lasta. Et ei tekiks taas olukord, kui Reformierakond pikalt valitses meie riiki põhimõttel: rikkad rikkamaks, vaesed vaesemaks!
Elmar Hollmann (95), Kärdla, Hiiumaa
naljakalt ülesehitatud kiidulaul mitte ühele teatud bandele. Algul meenutus MRP-st, kohealistumise õigustamine ja siis ühe bande samastamine Staalini ja Hitleriga, et ärge nüüd Staalini ja Hitleri poolt hääletage. Juba nagu Kersti Katariinentalist kirjutab ette, keda EI TOHI valida. Kesknädala toimetus peab seda enesestmõistetavaks, sest see olevatki AUS poliitiline kemplus.
pole see alistumine õigustatud. Kui sellest lähtuda, siis poleks ju sõjaväge vajagi, sest tuleks nagunii Venemaale kohe alistuda. Nagu oleksime kutselised tallalakkujad. On ikka mõtlemine mõnel meist, ehkki 95 juba turjal.
Meenutaks, et Stalin sõlmis MRP alles peale korduvaid ja edutuid katseid inglaste ja prantslastega Euroopa ühise julgeoleku ja Saksamaa ohjeldamise osas midagi kokku leppida ja kes viimasele selle asemel veel Austria ja Tšehhoslovakkia kinkisid rääkimata juba varem loovutatud Reinimaast ja teistest väiksematest kingitustest ning nende oma jutu järgi nii “rahumeelne” Poola Hitleriga oma nii öelda MRP juba ammu enne Stalinit oli sõlminud sugugi ei häbenenud koos Hitleriga veidi enne kui teda ennast tükeldama asuti Tsehhoslovakkiat tükeldamast, polnud Stalinil just eriti valikuid. Kui tahtsid elada, tuli lihtsalt olla üks kiskja teiste omasuguste seas, aeg ja olud olid lihtsalt sellised ning antud kontekstis tuleks selles ajastus toimunut ka vaadata. Seda enam, et sellised sõnad nagu demokraatia, inim- ja enesemääramisõigused olid toonased maailmas alles kaunis vähetuntud ja -aktsepteeritud ning kõige selle taustal pääses meie rahvas veel tõesti suhteliselt kergelt ja oleks ehk veelgi kergemini pääsenud kui poleks olnud neid nii nimetatud kohalikest “riigimehi” kes poisikesi SS-i ridades Eesti ja Euroopa vabaduse eest võitlema innustasid ise samal ajal hoolega kohvreid pakkides ja selle kõigega paljudele siiajäänutele siberiteed sillutades.
,,,,,soovitate meil tõsiselt kaaluda, millise erakonna toetuseks bülletään urni lasta. Heietades pikalt MRP. est. mis tõi Eestisse need sajad tuhanded “vabastajad” , kelle najal ja häältega (ligi 90%) Keskerakond võimul püsida saabgi , eeldate te ikkagi, et valima peaks Kõlvarti ja Toomi parteid, kelle valijad on tegelikult majanduse pidurid, sest pole võimelised ise oma eluga hakkama saama, tirides ka eestlased samale “käsi pikal ootaja” seisusse. Tehes maha reffe, upitate teadlikult eestlasi vihkavat parteid Keskerakonda. Algusest peale on see partei tuginenud vastandumisele, venelastele meeldimisele, räägivad ühele auditooriumile üht ja teisele teist. “Tänu” Keskerakonnale ei ole kusagile kadunud pealepressiv vene keel—eriti alatu on eestlastele pähe määrida Kõlvartit ja Toomi. Ausalt, kui julgete need panna ministriteks (nagu nad ise kõigest hingest soovivad), siis tuleb mäss. Sest siin ei aita enam muud—-kas vaikne vastuhakkamatu hääbumine või vastuhakk kõigi vahenditega.
püüab seltsinaine Reps Kohtla-Järvel ja Narvas eesti lapsi sokutada vene kooli, et nad õpiks jaanalikult venekeelsete ja -meelsetega lõimuma.
Valige keda tahate aga niikaua ei muutu midagi kui kõik toimub nii nagu meile omane ühe võimu alt vabanedes otsime koe kibekiiresti teise kelle tagumikku jäägitult pugeda.Oleme valmis kellegi karjatuse peale-venelased tulevad,migrandid tulevad ,valima neid kes lubavad võõrvägede arvu suurendamisega meid kaitsta sj. unustama igasuguse humaansuse teiste rahvaste-rahvuste suhtes !
Seda kõike sellepärast,et meil on iseseisvus milleks seda teistele st.Kataloonidele,Kurdidele,Palestiinlastele jne.
Reformierakond- küüditajate partei. Nende ajal on kolmandik eestlastest välismaale küüditatud. Ehedad röövkapitalistid, tööinimese vaenlased. Kulakud ilam irooniata. Saast. Kui vähegi võimalik, olge selle jälkuse nagu Reformierakond vastu.
Aga nad on väga kavalad propgandat tegema, sünu väänama ja reformimeelsetest seisukohtadest kubiseb tihti ka Kesknädala kommentaarium.
Austusest vanahärra vanuse suhtes jätan ütlemata, et “tänu” “heade suhete hoidmisega” nõukogude Venemaaga K. Pätsi poolt tapeti ja küüditati eestlasi, lõhuti riik ja situti täis eesti kodud. Tänu “heade suhete” poliitikale trambib siiani mööda Eestimaad hordide kaupa sovdeeplastest prussakaid, vedela sita karva lindid rinnas. Ja neile pasakampadele toetub ususekst nimega Keskerakond, samuti hakkas sama rada käima mingi veider kamp nimega Eesti 200!
Vanahärra minevik on mulle tedmata, kuid õigustada eesti rahva ja riigi purustamist on küll väga kurb