Endel Ploom, õigusteadlane
„Õiglane riik kõigile!“ – ilusamat ja targemat deviisi ei ole ega saagi olla enne valimisi. Loodan vaid, et see ei kujuneks üksnes valimiseelseks lubaduseks ja et sellel on ka konkreetne sisu ning et sellise lubaduse elluviimine saab Keskerakonna ja riigi poolt garanteeritud. On ju varemgi ja isegi seadusega keelatud reformidega tekitada uut ülekohut, kuid praktikas tekitati massiliselt ülekohut sundüürnikele. Kuigi ometi oli sellise ülekohtu tekitamise võimaluse eest eelnevalt hoiatatud kõrgel parlamendi tasemel! (Jüri Raidla, Mihkel Oviir, Erik Eret, Jaak Allik: 8. ja 10. mail 1991; vt rmt. 2012, Kodu ja õiglus, lk 21–22)
Sellise ülekohtu olemust on käsitletud mitmetel teaduskonverentsidel ning neil teemadel on kirjutatud palju artikleid, on olnud esinemisi raadios ja televisioonis ning on tehtud filme, kuid midagi pole muutunud – ülbe ülekohus kestab ja nagu irvitab näkku oma ohvritele ning õigusriigile Eestis.
Kesknädala juhtkirjas „Sundüürnikud nõuavad oma õigusi“ (26. märtsil 2014) avasin lühidalt ka neile üürnikele osaks saanud ebavõrdse kohtlemise olemust: „Kui tahame kunagi õigusriigiks saada, siis tuleks riigil sellistele paljaksröövituile kompenseerida seaduse järgi tehtud kahjud.“ Asjatundjad-juristid said juba omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisel 13. juunil 1991. aastal aru, mis läks valesti. Meenub Ülo Uluotsa hinnang: ”Me rikkusime ära ilusa asja ja vajaliku seaduse.“
Keskmõte: Keskerakond ja Tallinna linnavõim on kogu aja jooksul mõistnud sundüürnike probleeme ning oma võimaluste piires osutanud praktilist abi.
Teadlaste osalusest ja panusest omandisuhete ümberkujundamisse Eestis annab ülevaate Tartu Ülikoooli emeriitdotsent Peeter Kask, kes tollal ka ise osales omandiseaduse eelnõu koostamisel, oma monograafias „Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis. Kriitiline analüüs“ (Tartu, 2011). Määrav tähtsus edasise jaoks oli aga sündmustel, mille kohta Kask kirjutas: “Nii sai alguse võimu ja vaimu avalik vastasseis tsiviilõigusalases õigusloomes.” (lk 162)
Riigikogu stenogrammidele tuginedes on võimalik jälgida omandireformi õigelt rajalt hälbimise käiku. Näiteks „Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse“ arutelul 12. jaanuaril 1993. a. Riigikogu istungil rääkis Liina Tõnisson: „Minu arvates aetakse siin kõnepuldis täna segamini tagastamine ning võtmine ja andmine. Pange tähele, me räägime ju …varade tagastamisest. Andke andeks, need varad ei ole kunagi neile kuulunud. Neile ei saa midagi tagastada, neile saab anda. Neile antakse ja nad võtavad. Neile ei tagastata mitte midagi, järelikult ei ole tegemist ajaloolise õiglusega.“
Mõistes kujunenud kultuuriruumi deformatsioonide sügavust ja väljapääsu leidmise kogu keerukust, koostati Eesti Üürnike Liidu algatusel ja esitati 13. septembril 2016. a. Riigikogu esimehele Eiki Nestorile 5146 toetusallkirjaga petitsioon omandireformis tekitatud ülekohtu heastamise nõudega. Lisatud oli ka juristide koostatud seaduseelnõu kavand „Omandireformi läbiviimisel tekkinud kahju hüvitamise seadus“.
Keskerakond ja Tallinna linnavõim on kogu aja jooksul mõistnud sundüürnike probleeme ning oma võimaluste piires osutanud praktilist abi. Nii ongi ehitatud sotsiaal- ja munitsipaalelamuid, kuhu oma kodust välja tõstetud või majanduslike survemeetoditega välja surutud sundüürnikud leidsid eluruume.