Korteriühistutele on vaja üleriigilist vaidlus- ja lepituskomisjoni

Grete Šillis, Tallinna Nõmme linnaosa vanem

Eestis on ligikaudu 25 000 kolme ja enama korteriga elamut, kus elab ligi 70% elanikkonnast. Pärast taasiseseisvumist toimusid muutused ka eluruumide majandamises. Kui varem tegelesid eluruumide hooldamisega kohalike omavalitsustega seotud asutused, siis praegu majandavad korterelamuid korteriühistud. Samamoodi, kui riik 28 aastat tagasi taas muutus suveräänseks ning oli vaja uuesti üles ehitada oma õiguskord ja seadusandlus, anda uus sisend riiklikele institutsioonidele, oli veerandsada aastat tagasi ka ühistutega.

Vaatamata tänaste ühistute heale toimimisele vajab see valdkond toetamist ja reguleerimist, sest kortermajades on siiski piisavalt palju juhtumeid, mis segavad või lausa takistavad ühistute normaalset elu.

Kes meist ei oleks näinud mõnest telesaatest või lugenud ajalehtedest üürivõlgnike teemadel või kuulnud korterelamutes sagedaseks praktikaks saanud korterite kaasomandi ümberehitamisest isiklikele vajadustele ja maitsele vastavaks, sealjuures seda korteriühistu kooskõlastuseta? On mindud lausa nii kaugele, et sissepääs korterisse on ehitatud läbi välisseina, „renoveeritakse“ magamistube saunadeks ja võetakse korter kasutusele kohvikuna. Sagedased on ka ventilatsiooni- ja küttesüsteemi mürast tingitud probleemid ning naaberkorterist levivad toidulõhnad. Eeltoodut saadavad tihtipeale kaebused ühistu juhatuse ja üldkoosoleku otsuste peale. Kõik see tekitab paksu verd ja palju pahandust ning raskused pooltevahelises suhtlemises on üks põhjus, miks paljud juhtumid lõppevad tihtipeale kohtus.

Kuid kohtuskäimisele võiks olla alternatiiv. Poliitikute ja ametnike ülesanne on luua inimeste ja ühistute jaoks võimalused, mis aitaksid lahendada korteriühistute ja nende liikmete vahelisi tüliküsimusi kohtuskäimiseta. Viimane on teatavasti pikaajaline ja kulukas protsess, mistõttu võib isik jätta kohtusse pöördumata ning seetõttu ilma jääda oma õiguste kaitstusest. Ka probleem, mis tüli põhjustas, jääks lahenduseta.

Selleks et lihtsustada ja kergendada kortermajade elanike, üürnike või korteriühistute juhatuse võimalusi kaitsta oma seaduslikke õigusi, oleks vaja luua üleriigiline korteriühistute vaidlus- ja lepituskomisjon. Selle allüksused peaksid paiknema igas Eesti maakonnakeskuses; vajadusel ka omavalitsuses. Niisugune komisjon oleks omamoodi vaheorganiks kohtute ja korteriühistute vahel ning tema ette ilmumine oleks kohustuslik. Sel komisjonil oleks õigus lahendada vaidluse käigus ka poolte vahelisi materiaalseid nõudeid ning tema otsused oleksid osapooltele täitmiseks kohustuslikud; otsuse jõustumise nimel saavad tegutseda ka kohtutäiturid. Küll aga poleks vaidluse osapooltel võimalik saada komisjonilt õigusabiteenust. See on vajalik tagamaks erapooletust menetluses.

Sellesarnast tööd teeb täna Tallinna üürikomisjon, mis lahendab üürniku ja üürileandja vahelisi vaidlusi. Tallinna kogemuse põhjal saab väita, et paljud vaidlused ongi põhjustatud seaduse väärast tõlgendamisest ja inimeste vastastikusest mittemõistmisest.