Tiit Terik, Riigikogu liige, Keskerakond
Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel on väga suur osa riigikaitsel, mis peab pakkuma elanikkonnale kindlust ja turvatunnet. Kuigi Eesti on täna paremini kaitstud kui iial varem, peab meie eesmärgiks olema liikuda püsivalt julgeoleku suurendamise suunas, mis aitaks omariiklust kindlustada ka tulevaste põlvede jaoks.
Eesti valitsused on julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel olnud järjepidevad ning võrreldes iseseisvuse taastanud riigi algusaastatega on tänane pilt sootuks teine. Toonastes oludes eriti vajalik entusiasm pole kuskile kadunud, küll on aga lisandunud professionaalsust, mida omakorda toetavad ajateenijad ja meie reservarmee. Nemad on Eesti riigikaitse nurgakivideks, ning olen seisukohal, et noormeeste jaoks kohustuslik ajateenistus peab kindlasti jätkuma. Samuti peab jätkuma naiste võimalus vabatahtlikena ajateenistuses osaleda.
Seda seisukohta toetab uuringutele tuginedes ka valdav osa elanikkonnast. Sel nädalal arutame Riigikogus ka puuetega inimeste võimalusi oma oskuste rakendamiseks riigikaitses. Samal ajal tekitab muret teenistuskõlbmatuteks tunnistatud potentsiaalsete ajateenijate hulk. Kaitseressursside Ameti 2016. aasta aruandest kaitseväekohustuse täitmise kohta selgub, et kehtivatele tervisenõuetele vastas vaid 32 protsenti kutsealustest. Meie oma inimestel on riigikaitses mängida oluline ja asendamatu roll. Üha rohkem peaksime mõtlema sellele, kuidas me kõik oleksime paremini kaasatud oma riigi kaitsmisse.
Eesti eesmärk on tagada riigi julgeolek nii täna kui ka tulevikus kõigi võimalike vahenditega ning nii välis- kui ka sisejulgeolekut suurendada. Meie julgeoleku üks tugisammastest on kuulumine NATO-sse ja Euroopa Liitu. Tänu sellele oleme saanud luua vajaliku taristu. NATO partnerite kohalolekut meie riigis võib igaüks oma silmaga näha kasvõi 24. veebruari paraadil. Eesti on sel 15 aastal, mil oleme kuulunud NATO-sse, olnud solidaarne liitlane, osaledes välismissioonidel ja kinni pidades kokkuleppest panustada riigikaitsele vähemalt 2% oma SKT-st. 2019. aastal on kaitse-eelarveks ühtekokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud eelarvest isegi 2,16 protsenti. Sellega oleme eeskujuks paljudele teistele liikmesriikidele ning see on kahtlemata tunnustamist vääriv. Oleme näidanud, et meie peale võib kindel olla.
Esiletõste: Inimeste kaitsetahe on kõrge ning 60 protsenti on valmis sõjalise kallaletungi korral ise kaitsetegevuses osalema.
Aasta alguses avalikustatud uuringu kohaselt on Eesti inimeste hinnangul riik kaitstud ja riigikaitse hästi korraldatud. Inimeste kaitsetahe on kõrge ning 60 protsenti on valmis sõjalise kallaletungi korral ise kaitsetegevuses osalema. Samuti toetab 72 protsenti elanikkonnast NATO vägede kohalolekut, mida peetakse Eesti jaoks üheks olulisemaks julgeolekutagatiseks. NATO trumbiks on selle liidu heidutusvõime, ning küllap annab Eesti elanikele kindlust seegi põhimõte, et ühe liikmesriigi ähvardamine või ründamine toob ründajale kaasa vastulöögi ülejäänud liitlaste poolt.
Kui valimiste eel on erakonnad valdavalt üksmeelel, et tänane kaheprotsendine panus riigikaitsesse on miinimum, millest allapoole langeda ei tohi, siis mõned parteid näevad oma valimisprogrammides ette kaitsekulutuste märkimisväärset tõstmist. Ühe puhul küündib see koguni 2,6 protsendini. Leian, et selline samm on aga ennatlik ega lähtu meie tegelikest võimalustest – täna peaks selline kaitsekulutuste tõus tulema teiste valdkondade arvelt, mis samuti finantseerimist vajavad. Küsimus on selles, kas lisanduva poole protsendiga saavutame järsu hüppe uuele tasemele. Kahtlen. Nii peaksime näiteks õpetajate palgatõusu või pensionide tõstmise kaugemasse tulevikku lükkama, kuid needki – hea haridus ja turvalisus vanaduspõlves – on meie siseriikliku julgeoleku tagajad. Teistest valdkondadest raha võtmine ei tõsta oluliselt meie kaitsevõimet. Ehk isegi vähendaks? Pigem tuleks kulutusi riigikaitsesse tõsta järk-järgult, läbimõeldult, vastavalt võimalustele. Samm-sammult edasi arendada riigikaitselist võimekust, olles samal ajal nõudlikud ka teiste liitlaste panuse osas, mis NATO liikmete vahel kokku on lepitud.
Neid põhimõtteid toetab ka Keskerakonna valimisprogramm. Meie hinnangul tuleb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat arendada tihedas koostöös NATO ja Euroopa Liiduga. Kuid oluline on ka Eesti pinnal toimuv, ning seetõttu jätkame iseseisva kaitsevõime loomist ja arendamist. Tagame sõjalise riigikaitse rahastamise vähemalt 2 protsendiga SKP-st, millele lisanduvad kaitseinvesteeringute programmid ning liitlaste vastuvõtmise kulud.
õige. Natokad siin paraadidel osalemiseks ongi. Kui aga vankad lennukitega Lennarti lennuväljale dessandi maandavad, siis natokad ei liiguta lillegi. Sest nad ei allu ei Teriku Tiidule ega kellelegi teisele siinsele kodanikule. Nad ootavad OMA kliki kohtumise ja otsuse ära. Ning kui lõunaks on Eesti sõlmpunktid hõivatud, siis käsk tuleb oma nina mitte välja pista, siis vankad võunt ätäkk ass.
Kõige parem riigikaitse on hea läbisaamine Venemaaga. Pealegi praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja ei kavatse ka teha. Ja kui kavatsekski siis ega me kaugejuhtimise rakette ikka osta ei jõuaks.NATO pole kedagi kunagi kaitsnud, ta ei läinud isegi appi riikidele kust tulid põgenikud kelle seas olid ka isislased ja korraldasid Euroopa riikides tapatalguid.USA peale ei tasu loota, ta küll ei käi enam pommitamasnaftariike aga tahab Euroopa majanduse enda tahtele allutada. Ukrainas mõeldakse välja ikka uusi süüdistusi Venemaa vastu. Meist ei olene midagi lihtsalt pole mõtet toppida oma nina teiste riikide siseasjadesse, meil on endal palju probleeme elatustaseme tõstmisega. mille Ansipi ja Rõivase valitsused viisid viimaste hulka. Venemaa-vastane vihavaen on lihtsalt üks moodus inimeste meeli mürgitada, et reformikad saaksid hääli kergeusklikelt ilma töötulemusteta.
on Eestit ihaldanud juba üle 1000 aasta, varasematest massimõrvadest pole lihtsalt kirjalikke teateid leitud või neid polegi. Seega ei loobu Venemaa MITTE KUNAGI Eesti taasvallutamisest ja enda alla liitmisest. Kõik meie nn sõpruseotsijad tegutsevad seega Eesti allutamise nimel Venemaale.
” Samuti toetab 72 protsenti elanikkonnast NATO vägede kohalolekut, mida peetakse Eesti jaoks üheks olulisemaks julgeolekutagatiseks…” Kas NATO väed ikka on meile julgeolekutagatiseks? Pigem vastupidi! Selleks, et seista vastu NATO massiivsele üleolekule nii tavarelvades kui ka elavjõus, peab Venemaa enesekaitseks käiku rakendama taktikalised tuumarelvad.Nende kõige esmaseks sihtmärgiks saavad olema Eestis ja Baltikumis painevad NATO baasid.Loomulikult tapetakse sealhulgas Tapa ja Ämari läheduses elavad tsiviilelanikud. Radioaktiivne saast liigub üle Eesti… NATO on demonstreerinud oma “rahuarmastust” Afganistanis, Iraagis, Süürias, Liibüas, ja paljudes teistes riikides. NATO droonid on tapnud võõrriikides oma kodudes üle 5000 tsiviilisiku. NATO snaiperid käivad võõrastel territooriumitel inimese pihta tulistamise maailmameistri võistlustel. Kes aga kaugemalt tapab!
Venemaa viis oma väed vabatahtlikult Eestist ära ja pole põhjust arvata, et ta peaks siia suure sõjaga tagasi tulema. Naftat meil ju ei ole ja Ust-Luga sadam teeb Baltikumi eest töö ära. Tühja territooriumi on Venemaal ilma meietagi piisavalt…