Jüri Ratas: Keskerakond ehitab õiglast riiki ja parimat tulevikku kõigile!
Meie riik ja kõik Eestimaa inimesed väärivad parimat tulevikku! Tulevikku, kus igaühel on võimalik end teostada ning tunda ennast hoitud ja hinnatud ühiskonnaliikmena. Tulevikku, kus on rohkem hoolivust, märkamist ja üksteise toetamist ning vähem vaenu ja vihkamist. Keskerakond soovib ja suudab just sellist tulevikku pakkuda. Meie erakond on juhtinud Eesti riiki veidi üle kahe aasta ning see on olnud Keskerakonna ajaloo pikim valitsusperiood. Loomulikult seisab palju tööd alles ees, kuid meil on juba ette näidata mitmeid märgilisi saavutusi. Viisime läbi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise, eraldasime vajalikku lisaraha tervishoiule, tõstsime põllumajandustoetusi ja käivitasime tasuta ühistranspordi. Tegime ära vajaliku maksureformi, millest võitis enamik Eesti ühiskonnast. Täpsemalt kasvas või jäi samaks 86% tulusaajate sissetulek. Seejuures saavad keskmist ja madalamat tulu teenivad inimesed nüüd iga kuu kuni 64 eurot rohkem kätte.
Mihhail Kõlvart: Eesti peab olema sotsiaalne riik!
Vaatamata sellele, et Riigikogu valimised paistavad olevat justkui loodud seadmaks sihte järgmiseks neljaks aastaks, peaksid poliitikud tegelikult mõtlema oluliselt pikemas ajaplaanis. Ülimalt oluline on seejuures arvestada praeguste suundumustega. Need trendid ja tendentsid ei ole aga kuigi rõõmustavad. Eesti rahvastik kahaneb aastaks 2060 praeguselt 1,3 miljonilt elanikult 1,1 miljoni elanikuni ja vananeb. Kui praegu on meil iga viies inimene üle 65-aastane, siis aastaks 2060 kasvab vanemaealiste osakaal kolmandikuni rahvastikust. Samuti ei taha riigis kuidagi langeda suhtelise vaesuse tase, pigem vastupidi. Üks vähestest trendidest, mis kasvu näitab, on hariduslike erivajadustega laste osakaal. Seega, meil pole valikut – Eesti riik peab olema sotsiaalselt orienteeritud riik! Sotsiaalne riik tähendab, et me peame toetama eeskätt neid, kes kõige enam abist sõltuvad – pensionäre ja lapsi. Heaoluriiki saabki hinnata selle kaudu, kuidas seal elavad lapsed ja eakad, ning sellel teel on meil veel mitu sammu minna.
Juhtkiri. Enn Eesmaa: Keskerakond peaministriparteina on olnud edukas
Veidi üle kahe aasta tagasi alustas Jüri Ratase valitsus. Riigijuhtimise mõttes on tegemist lühikese perioodiga, kuid selle sisse mahub palju: Euroopa Liidu edukas eesistumine, tugev majandusareng, omavalitsuste tulubaasi jõuline tõus, tasuta maakonnaliinid, haridussektori areng ja eriti õpetajate palkade tõus, maksureform, lastetoetuste tõus ning palju muid olulisi otsuseid. Erakonna valimisplatvormi tutvustades olen rahvakohtumistel vastanud kümnetele küsimustele meie lubaduste kohta. Ennekõike, kas nad on ka reaalselt täidetavad? On ju neid, mis üsna kiiresti ja suhteliselt kergesti ellu viidavad. Mõned teemad on aga teostatavad tulevikus juhul, kui Keskerakond valitsusparteina jätkab. Palju oleneb koalitsioonipartnereist. Sageli on valitsuserakondade poliitiline vereringe ju ootamatult erinev.
Kersti Sarapuu: Eesti maksusüsteemi astmeline tulevik
Üle kahekümne aasta Eestis kehtinud maksusüsteem on jõudnud oma loomuliku lõpuni ning oleme järk-järgult üle minemas astmelisele tulumaksule. Seeläbi on paranenud madala ja keskmise sissetulekuga inimeste igapäevane toimetulek. Eelmised valitsused on maksustanud tulu, millega pole võimalik ära elada. Jääb ainult nõustuda ettevõtja Indrek Neiveltiga, et see on lubamatu. Ettevõtja sõnul peab maksupoliitika nurgakivi olema, et ei maksustata tulu, millega pole võimalik ära elada. Reformierakond valetab silmagi pilgutamata, kuidas Eesti inimesed kaotasid maksuvaba tulu reformiga. Tõsiasjad räägivad hoopis midagi muud. Jüri Ratase valitsuse maksureform tõstis sissetulekuid! Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes või jäi samaks 86% Eesti inimeste sissetulek, kui tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni kuus. Selleks peab olema reformierakondlane, et nimetada suurema osa inimeste sissetulekute kasvu maksukaoseks.
Anneli Ott: Koostöö riigi ja omavalitsuste vahel peab olema tihe ning üksteisttoetav
Kui 2016. aasta novembris alustas peaministrierakonnana Keskerakond, oli enne seda meil olnud viis valitsust, mida juhtisid Reformierakonna peaministrid. Seetõttu ootas muutusi suur osa Eesti ühiskonnast. Novembris valitsusse pääsemine tähendas seda, et 2017. aasta riigieelarve oli sisuliselt juba valmis, vastutuskoormat lisasid 2017. aasta 1. juulil Maltalt üle võetud Euroopa Liidu eesistujamaa kohustused. Samuti on kaheaastase valitsemisaja sisse mahtunud Eesti Vabariigi juubelipidustused. Vaatamata sellele erakordselt töömahukale perioodile oleme suutnud ellu viia mitu Keskerakonna kauaaegset eesmärki. Näiteks madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekute tõusu ning tasuta ühistranspordi rakendamise maakonnaliinidel. Senisest enam panustatakse ka regionaalarengusse. Põllumeestele ja seeläbi maapiirkondade arengule andis tuge juurde Jüri Ratase valitsuse poolt taastatud riiklikud üleminekutoetused põllumeestele ning nende toetuste väljamaksmine, mida Reformierakonna juhtpositsioonil oleku ajal põllumehed aastaid ei saanud. Olulist tuge on toonud ka regionaalprogrammid Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti toetuseks.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 20. veebruari Kesknädalas, www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.
sisutühi leht. Lihtsalt jube!
Ainuke ajaleht mis on sisukas. õiglane ja valedeta on Kesknädal. Kahjuks seda peavoolumeedia kohta öelda ei saa sest seal on palju valesid ja laimu. Seal ei kirjutata midagi sellest mida on head ära tehtud keskerakondliku valitsuse poolt. Ausad Postimehe ajakirjanikud ju kirjutasid, et neile öeldakse ette millest kirjutada ja keda laimata. Muidugi jäid nad oma töökohast ilma. Peavoolumeedia on peamiselt Reformierakonna häälekandja ja seal võimendatakse nende laimu, ärapanemisi ja valesid.
Keskerakonnal on head lubadused ja võib kindel olla, et nad täidavad oma lubadusi. Kui nad võimule ei saa siis kustub lootus paremale elule. Eelmiste valitsuste ajal vaesus aina kasvas.
…au ja kiitus. Ainult, kellele te Eesti Riiki ikka ehitate, eestlastele küll mitte. . Ida-Virumaa (olnud aastaid Keskerakonna valitseda) . Sealsed koolijuhid kannavad “Georgi linte”, õpetajad saavad “väljaõppe” Venemaal, kuidas ikka Eesti “vabastati” ja tänamatud eestlased ikka ei kanna neid kätel. Lasteaedades räägitakse Putinist ja voolitakse vene lippe ja takkapihta tõrjutakse sealt välja viimased eestlased, surudes umbkeelsed eestlastega ühte kooli. Kes kannatavad—peaks siililegi selge olema. Ega Tallinnaski olukord oluliselt ei erine. Garanša istub siiani direktoritoolil, Kõlvart viib läbi “Totaalseid diktante”, tasapisi, kuid seda järjekindlamalt hävitab Keskerakond eestlaste Eestit ja siis räägib mingist õiglusest.
seda õiglasemat riiki ehitatakse, minule, sinule, kõigile. Mis siin keerulist on? Mis aga Ida-Virumaasse puutub, siis kes sind keelab sinna elama minemast ja omale meelepärased valitsejad valida. Miskipärast tahab eestlane siit kaugelt teisest Eesti otsast ette dikteerida mida keegi Ida-Virumaal, Tallinnas või Kapa-Kohilas tegema peaks. Ma isegi ei oska sellisele haiglasele omadusele nimetust omistada, aga igaüks peaks siiski tegelema oma asjadega ja mitte niivõrd sorima hommikust õhtuni küll teise rahakotis või koolivihikus. Ela ise ja lase ka teistel elada, elu ei ole ainult must-valge ja kõigil peab siin turvaline elada olema.
..ei saada mind kuhugi, kuhu ma ei taha minna ja sinna vene kloaaki ma tõesti minna ei taha. Võõras keel ja täiesti võõras sovietlik meel, Peale Rakveret lõpeb Eesti, ütlevad ka paljud välismaalased. Ida-Virumaa eestlaste ees võtan aga mütsi maha, et nad siiani on SUUTNUD vastu pidada, kuid igal kannatusel on piirid. Ja see punane joon ületati Keskerakonna poolt hoolimatult eestlastest üle sõites. Mis riik see on, kes oma rahva hinge täis sülitab ja samas laseb vohada nii vene keelel kui vene meelel.