Janek Mäggi, riigihalduse minister, Keskerakonna valimiste esinumber Jõgeva- ja Tartumaal
Eesti riik on väike, kauni loodusega, kuid paraku kahaneva elanikkonnaga. Meile meeldib elada hajali, nii, et naaber ei näeks naabrit. Kui vähegi võimalik. Aga kui maal pole piisavalt töökohti ja hajaasustus muudab teehoolduse ning kiire internetiga liitumise talumatult kalliks, kolivad tegusad inimesed linnadesse või sootuks Soome. Mida teeme selleks, et seda trendi murda?
Jüri Ratase valitsus on kindlalt asunud vähendama regionaalse arengu ebaühtlust. KOV-ide tulubaasi on tõstetud, tulumaksu ja tasandusfondi laekumisi suurendatakse aastail 2018–2021 kokku 185 miljoni euro võrra. See tähendab, et omavalitsused saavad rohkem raha teede korrashoiuks, teenuste parandamiseks ning koos riigi- ja erasektoriga investeeringute tegemiseks.
Teed
Eestis on täna 60 000 kilomeetrit teid ja tänavaid, mis teeb meist ühe elaniku kohta Euroopa tihedaima taristuga riigi. Tegelikkuses tähendab aga see, et maakonnasiseste teede korrashoiule läheb suur hulk riigi ja omavalitsuste raha. Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga oleme välja töötamas paremat plaani, kuidas teehooldust korraldada. Piirkondlike programmidega on liitunud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, eraldi tegeleme Peipsimaa ja Kesk-Eestiga. Saared ning piirialade linnad ja muud asulad saavad samuti rohkem tähelepanu. Seni on kohalike teede rahastamisele kulunud aastas 29 miljonit eurot, kuid seda summat tuleb kindlasti suurendada. Ühesõnaga – Keskerakonna poolt viiakse ellu sellist regionaalpoliitikat, mis ei jäta kedagi maha. Regionaaltoetusi on viimase kahe aasta jooksul tehtud 267 miljonit eurot, mis on oluline arenguhüpe. Jätkub Euroopa Liidu arengu- ja tasandusfondide raha suunamine maapiirkondadesse. Kergliiklusteed ja kordatehtud linnasüdamed on üks osa sellest.
Teenused
Eestis peab olema igal pool hea elada. Sellest aastast saavad kohalikud omavalitsused ise rohkem otsustada, millele kulub nende raha. Võtsime sildid summadelt, et te ise saaksite öelda, mis just teie piirkonna vajadused on. Piirkondade vajadused on ju erinevad – kus vaja rohkem koduhooldust, kus koolide ja lasteaedade arendamist, kus paremat transporditeenust.
Lasteaedade ja hooldekodude rekonstrueerimiseks ja soojatõhusaks muutmiseks läks viimasel paaril aastal ligi 15 miljonit eurot, tänavu lisandub sellele veel oluline summa. Koduõendus ja perearstile pääs peab muutuma lihtsamini kättesaadavaks, järjekorrad lühemaks. Keskerakond suunab tervishoidu lisavahendeid nüüd ja on valmis tegema seda ka edaspidi. Terveltelatud aeg inimese elus on seda pingutust väärt!
Olen veendunud, et riik peaks kohal olema kõikjal, kuid tõhusalt ja vastavalt vajadusele. Ka raha peaks jagama nii nagu perekonnas – võimalusi ja vajadusi arvestades.
Eripära
Jõgeva- ja Tartumaa rikkuseks on sinna koondunud maakondade eripära. On raske üle hinnata Peipsimaa väärtusi – suurepärane järv, pikk rannajoon, vana kalurikultuur, vanausulised, omapärane küla- ja toidukultuur. Me tahame kõike seda toetada ja arendada. Väikesadamate programm peaks looma paremaid võimalusi turismi arenguks, ranna- ja harrastuskalurite olukorra parandamiseks ja traditsioonide hoidmiseks. Peipsiveere toidufestival toob kokku rahvast üle kogu riigi ja kaugemaltki. Mina tahan toetada kõiki ettevõtlikke inimesi ja suunata riigi vahendeid nendele vajalike investeeringute tegemiseks.
Ka Põltsamaa lossile peame leidma õige funktsiooni, laiendama ettevõtlust ja looma töökohti nii linnas kui ka regioonis. Selleks vähendame majandustegevust piiravaid erinõudeid ja aitame leida koostööprojektidele rahastust. Põltsamaa olgu ikka kuningriigi keskuse vääriline!
Käisin sügisel Jõgeva sordiaretuskeskuses, kus tehakse tööd maailmatasemel. Nägin, milline väärtus tekib teadmiste ja traditsiooni koostöös. Teaduslik toiduvilja- ja taimekasvatus on unikaalne eripära, mille mõju ulatub kaugele üle Eesti piiride. On, mille üle uhkust tunda!
Töökohad
Haldusreform sai tehtud, meil on nüüd 79 kohalikku omavalitsust. Kuid halduskorralduse lihvimisega peame veel olulisel määral vaeva nägema. Ehitama valmis riigimajad, viima järgneva nelja aasta jooksul Tallinnast välja veel sadu töökohti. Igasse maakonnakeskusesse, millest on vaja kujundada olulised tõmbekeskused, võiks jõuda vähemalt üks oluline riigiasutus.
Maakonnasuurused kohalikud omavalitsused on mõistlik tulevik, kuid see eeldab solidaarset juhtimist, iga Eestimaa küla huvidega arvestamist. Iga hääl peab kostma Eesti juhtide kõrvu. Ja selle hääle soove ja tahtmisi tuleb otsustamisel arvestada.
Töökohtade puhul tuleb mõelda, kuidas muuta need kõrgepalgalisteks. Just maakondades. Tööstusel ja ettevõtlusel peab olema võimalik areneda mitte ainult Tallinnas ja Ida-Virumaal, vaid kogu Eestis. Riik peab muutuma ettevõtjasõbralikumaks, avatumaks ja majanduskasvu hindavaks. Heaolu kasv saab tulla vaid majandusliku arenguga. Kui me ettevõtlust ei soosi, peame leppima vähemaga.
Kui vähendame riigipoolset bürokraatiat, muudame asjaajamise lihtsamaks ja planeerimise tõhusamaks; tekib parem keskkond ka ettevõtlusele. Oleme juba välja pakkunud meetme, kus kolmandiku investeeringust teeb riik, kolmandiku omavalitsus ja samapalju ka ettevõtja. Seda juhul, kui luuakse vähemalt 5 töökohta korraga ja palka makstakse üle Eesti keskmise. Pead tööle!
Väikeriigil ei tohi olla ääremaid! Kui Eestis on kõikjal hea elada, siis on riik hoitud ja kaitstud. Selle nimel tasub anda endast parim.