Elektroonilisel hääletusel sündis osavõturekord, aga kaebuste tõttu venib Riigikogu valimiste tulemuse kinnitamine märtsi lõppu.
Nendel valimistel anti kokku 247 232 elektroonilist häält, mis on rohkem kui kunagi varem. Kokku 7 päeva jooksul ööpäevaringselt 153 tunni jooksul. Aktiivseim oli viimase päeva viimane tund, kui anti 8572 häält.
Nädalavahetuse laupäev (23.) ja pühapäev (24.) oli sarnased tööpäevade aktiivsusega. Neljapäeval ja reedel anti kell 8–17 kokku 39 903 häält; laupäeval ja pühapäeval samal ajal 32 903 häält. Kokku anti sellel ajavahemikul 7 päevaga 156 630 häält.
Anomaaliad tekkisid tööpäevajärgsel ajal, kus 2000 valija asemel oli 4000 kuni 6000 häält tunnis.
Põhjus oli ilmselt meedias, kus aktiivselt kutsuti elektroonilist häält andma. Näiteks esmaspäeval (25.) ja teisipäeval(26.) anti töövälisel ajal kell 17 kuni 23 kokku 12 tunniga 43 998 häält, mis on ainult natuke vähem kui samadel päevadel tööajal kell 8 kuni 17 antud 44 652 häält (16 tunniga).
Eestis on võimalik ööpäev läbi hääletada. Ametliku öörahu ajal kell 23 kuni kell 6 hommikul anti kokku 6 päevaga 10 237 häält. Kas seda on palju või vähe? Eesti unetutega on raske võrrelda ilma teist arvu teadmata.
Seekord ei olnud ametlikku valimiskomisjoni videot hääletamakutsumisega ja seda tehti varjatud reklaamiga isegi ERR-is. Pühapäevasel presidendi vastuvõtul ei jätnud Marko Reikop valimise kohta kelleltki küsimata ja ta sai Anne Veskilt vastuse, et valimine oli juba elektrooniliselt tehtud. Samuti kutsus ETV saade „Ringvaade” elektrooniliselt hääletama, näidates seda rekordi püstitamises osalemisena.
Internetis levis video, kuidas Evelin Võigemast läks taksoga sõitma ilma sihtkohta teadmata ja talle ei meeldinud tulemus.
Varjatud reklaamil oli mõju, sest eelhääletusel antigi rohkem hääli kui valimispäeval – märtsi esimesel pühapäeval. Elektrooniliselt 247 232, eelhääletusel jaoskonnas 99 177 ja valimispäeval jaoskonnas 214 732 häält. Juba 2015. aastal ületas eelhääletanute arv 52%, nüüd oli lausa 61,7%.
Kahtlused ja kaebused
Elektrooniline hääletamine ei ole vabanenud kahtlustest selle suhtes. Meedias toodi välja juhtumeid, kus inimesed ei saanud pühapäeval jaoskonnas valida, sest nad olid märgitud elektrooniliselt hääletanuks. Mitte kõiki selletaolisi juhtumeid ei saa selgitada samanimeliste inimeste segiajamise ja valimisametnike näpuvigadega.
Inimene ise ei näe ühestki registrist, et tema eest on antud elektrooniline hääl, ja see loob võimaluse, et tema eest antigi hääl.
Eestis ei saa ID-kaardiga isegi 50-eurost kiirlaenu ilma koha peale minemise ja esmakordse isiku tuvastamisega, aga valimistel kontrollitakse ainult koodide teadmist. Sama võiks kehtida elektrooniliselt hääletamisel, et inimene avaldab ühekordselt selle kohta soovi, ja ta kantakse lubatute nimekirja. Muidu ei lõppegi kahtlused, et näiteks vanade inimeste eest hääletas keegi teine.
Riigikogu valimise kohta esitati 14 kaebust, millest ühtegi ei rahuldatud; enamik neist puudutas just elektroonilise hääletuse läbiviimist. Riigikohtule edastati Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale12 kaebust, millest viimased saadeti 18. märtsil. Pärast nende lahendamist 7 tööpäeva jooksul saabki valimistulemuse välja kuulutada.
Elektrooniliselt hääletas juba 44% kõigist valijatest ning sellega seotud probleemid võivad ohtu seada usalduse vabade ja salajaste valimiste vastu.
võrrelda häälteandmist elurütmiga, siis mingeid kõrvalekaldeid pole. Paljud tegutsevad hommikul kohe, paljud jätavad viimase päeva viimastele minutitele. Nii et need kõverad ei pea sugugi päeviti kulgema ühesuguselt.
Kalle oleks aga siis, kui näiteks kell 03.49 äkki ilmub kuskilt 9287 häält. Selliseid sähveid aga pole.
Ja soovitan joonistajal teha korralik joonis, nii on raske neid jutte taga ajada. Või esitagu tabelis, siis saab igaüks ise oma tabelis seda paremini kujutada, kui joonistaja ise ei oska.
äärmuslike moonutuste vältimiseks tuleks 1. ja viimane hääletuspäev ülds evälja jätta. Nagu ka surnult sündinute järgi ei saa oletada 90-aastaste suremisiga ja üle 100-ste suremise järgi sündide arvu ja ellujäämist..
mis kindel, et järgmisel hääletamisel on veebihääli suhteliselt veelgi rohkem. Muidugi on nende häälte sisu suhtes tühine, sest hääletatakse ikkagi lõusta või perse järgi, mitte ei arvestata aga tegelase asjalikkust ja võimeid.
Milles aga olen seltsimees Tundmatuga ühel meelel, on veebihääletamise salastatus ja kontrollimatus. Loomulikult oleks arukas, kui iga nägu näeks avalikul lehel, et ta on oma hääle annetanud sellele lurjusele. Siis ei saaks ükski ahv krooksuda nagu praegu.
Kuid see tekitab ka küsimuse, miks pole tänane kolmikliit seda totrust tühistanud ning avalikku valimist sisse juurutanud? Isegi katset muuta põhiseadust pole tehtud. Ainult üle 2 aasta on oleskletud ja uuritud, kas palgapäeval on ikka tuhanded üle kantud ja kas mõni ärikas on oma kümned tuhanded sulas kilekotisd teatud kohta toimetanud. Nüüd aga jälle karjutakse appi nagu oleks munad treipingi vahele pandud.
Nii et ESIMENE ülesanne, kui sellest totakast kolmikliidust saab konservantide ahnuse tõttu asja, siis kohe muuta valimine AVALIKUKS! Teha ka muudatud põhiseadusesse, siis poleks pärast kaotust enam niutsumist.
Tehniliselt on võib olla võimalik muuta e-hääletus häkkimis ja võltsimisvabaks. Aga hoopis tõsisem probleem on see, et e-hääletusega asendatakse luust ja lihast konkreetne inimene papist kaardiga.Millegipärast on see tabuteema.Kes selle kaardiga tegelikult hääletab ja kui vaba ja sõltumatu ta seejuures on, ei ole võimalik tehniliste vahenditega tagada.
See kuidas igasugune asjalik arutelu isegi Riigikohtus põrkub nagu vastu Hiina müüri, kergitab tõsise kahtlustuse: “Ega ometi e-hääletus ei ole meile peale surutud hoopis kusagilt kaugelt välisriigist, kes on lubanud tagada “õigete” pääsemise Riigikokku.?”
Reformierakondlastelt võib kõike oodata. Ma ei usu et meil on nii palju inimesi kes usuvad nende valesid ja laimu. Töötulemusi ju neil ka polnud vaesus aina kasvas. Oleme tänu reformistlikule valitsusele üks vaesemaid riike Euroopas.Ma ei tea ühtegi asja mida nad oleks õigesti teinud.Osa oravatest tegeleb süüdistuste otsimisega parimatele inimestele et neid kõrvaldada teelt võimule. Miks siis meil e-valimisi ära ei keelata.Nii mõnigi upitab end riigikokku sel teel. Ma ei usu et meie kõige suurem kurikael E.N.Kross saab ausal teel hääli ja ehk ta aitas ka E.Savisaare eksnaise riigikokku kelle teeneks oli abi E.Savisaarele valesüüdistuste leidmisel.Aga Reformierakonnas on nad au sees kuna aitasid teelt kõrvaldada inimese kelle suur häältesaak neid hirmutas ja tahe oli ka Tallinn üle võtta. Kui palju parem oleks meie elu kui poleks sellist erakonda nagu seda on Reformierakond.
e-valimist ära ei keelata, tuleks küsida seniselt kolmikliidult. Üle 2 aasta võimul lällanud aga midagi asjalikku tehtud pole. Ei saa nii ebamääraselt küsida, igal pool on tegijad ja neil kindlad nimed: Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder, Kadri Simson jne. Miks nad pole midagi teinud?
selleks on Riigikogus vaja 68 häält. Ära lälla ise kui teadmised nii kehvakesed.
ise lälla, kui seadusi ei tunne. E-valimine polegi põhiseaduses kirjas, see on 51 häälega muudetav. Ja praegusel kolmikul oli hääli isegi rohkem.
Kui e-valimisi nüüd ei lõpetata, siis saab Reformierakond järgmistel valimistel 51% mandaatidest, enamus neist loomulikult e-häälte abil. Siis ei ole enam teisi parteisid vajagi, kuna kõik nad jäävad opositsiooni. Igavesti.
Teadmatus, tundmatus, läbipaistmatus jne, jne veel paljud omadussõnad iseloomustavad e-valimiste kulissidetagust peitusemängu ja „seebivee selgust“. Ja tõesti, nagu siin ka eelkõneleja ütleb: „Tehniliselt on võib olla võimalik muuta e-hääletus häkkimis ja võltsimisvabaks.“ Oletame, et see nii on, aga peale selle on veel musttuhat mõistusevastast vasturääkivust sellel süsteemil. Näiteks diametraalne vastuolu valimisjaoskondades valimissedelitega valides – kõik see, mis valimisjaoskondades seaduslikult usalduse ja vabade salajaste valimiste nimel keelatud, on e-valimiste „piiritul põllul“ lubatud… Kas oleme kellegi jaoks katsejänesed?
Ei ma usu, et kellelgi on vaja niisuguse jamaga siin katsetusi läbi viia. Kui mõni riik oleks meie “valimiste innovatsiooni” vastu tõsisemalt huvi tundnud, siis oleks mõni neist püüdnud seda ka oma kodus proovida. Aga keegi pole seda siiani teinud. Ilmselt eelistatakse siiski ausamaid valimissüsteeme. Tuleb välja, et niisuguseid ülbikuid, nagu meil, mujal polegi.
Asi on lihtsam – kellelgi on vaja tagada, et teatud grupp inimesi oleks Eestis pidevalt võimul. 17 aastat see õnnestuski. Nagu “nukuvalitsus” või midagi taolist. Siis võivad välisvõimud Eestis omatahtsi toimetada ja keegi ei saa neid takistada. E-valimisi Eestis toetavad ilmselt väga võimukad jõud, sest vastasel juhul oleks praegune valitsus need 2 viimase aastaga lõpetanud. Iriseti kõva häälega vaid opositsioonis olles, aga võimule saades oli suu vett täis, sest püksid sõelusid püüli.
To Hm. Just-just, niisuguse jamaga ei taha keegi kodus tegeleda, vaid võidakse meie väikeriigile katseks kaela määrida, et vaatame, kas saame juurutada alatiseks sellise „supervahendiga“ sellise garanteeritud tulemuse, kus valimised võidab alati üks kindel soositud seltskond. Mäletame ju, et mõni aeg tagasi ilmus Postimehes pikem lugu, kus meie ainsa E-valimiste keskvalimiskomisjoni liikmed eesotsas nende liidri Taavi Martensiga reisisid mööda lõunamaid, vist Bulgaaria, Rumeenia jt, tehes propagandat meie e-valimistele… mitte ükski riik ei võtnud vedu…
Lp. Heimar. Oma viimases MKP saates seoses e – valimiste ärajätmise või süsteemi muutmise-täiustamisega. rääkisite mingitest miljardilistest.kuludest. Kas Teie saaksite sellest täpsemalt rääkida järgmises saates.?
jaga enam Heimar miljardeid ega miljoneid. Kasvatab Põlvas sibulaid ja küüslauku ja käib naistes ja naudib elu.
Ei kao need e-valimised kuskile ära, pole vaja paanitseda ja kiunuda. Elu läheb ilma Vaakujate ja kolme klounita vääramatult ja kenasti edasi, rahunege lõpuks maha.
ütleb põhiseadus?
Kui tahame kaotada e-hääletust, siis piisab 51-st häälest, see on vaid valimise seaduse muutmine.
Kui aga tahame muuta valimise ja hääletamise avalikuks, siis on vaja juba muuta põhiseadust ja siis enam alla 68 hääle hakkama ei saa. Kui muidugi Ülleke taas vastavalt tellimusele tõlgendama ei hakka.
Esiteks oli see teema siin üleval mõned päevad tagasi ja siis küsisin, et kuidas seda muuta saab ja keegi siin just vastas et selleks on vaja 68 häält. Jah, usaldasin seda teavet, aga vaat sellest küll aru ei saa, miks peab Kesknädala toimetusest keegi nähvama nagu ma tegeleks siin mingi tellimustööga. See on küll naeruväärne.
on ühe valimisega aga 2 erineva valimisviisiga. Kui 1992 pandi kokku põhiseadus, ei tulnud e-hääletamine kellelegi pähe ja hiljem pole ka seda vastavalt täiendatud. Sellepärast tuleb neid 2 asja eraldi seaduste järgi vaadata. Ühe muutmine vajab vähemalt 51 häält ja teine vähemalt 68 häält.
Kas teil juba endil imelik ei hakka? Nagu näha pole Keskerakond tänaseni suutnud võtta üldsusele arusaadavat seisukohta e-valimiste suhtes ja valitsuserakonnana astuda vastavaid samme kui tõesti vastu ollakse, mitte üksnes parteilehes vahtu üles peksta. Kui aga midagi ette võtta ei kavatsetagi, siis võiks lihtsalt tegeleda millegi hetkel olulisemaga. Minu seisukohast on e-valimised küll samuti midagi sellist mille usaldusväärsuses ja läbipaistvuses ei saa asjade hetkeseisu juures sugugi lõpuni kindel olla, kuid kuni puuduvad konkreetsed näited, et tegu pole enam sugugi vaid teoreetilise probleemiga ega kellelgi esitada seni ühtki tõendit mõne ka tegelikult juba aset leidnud kuritarvituse kohta, ei ole veel ka põhjust üldrahvalikuks hädakisaks. Ma ei tea, et keegi hommikust õhtuni protestiks kusagil, et näiteks tema koduukse lukk on viie minutiga avatav, vaid lähtub oma tegevuses ikka reaalsest riskihinnangust, mitte üksnes teoreetilisest riskist.
e-hääletus oleks avalik, ei kobiseks mitte keegi. Need e-jäljed on näha ja isegi valetada ei saa. Kui keegi aga annab või laseb kasutada oma isikukaarti, siis on ta ise süüdi, et jätab kaardi ripakile ja lapsed teevad pulli.
Üldse on hääletamine isikuti eos vigane, hääletada tuleks põhimõttelisi elukorralduslikke küsimusi. Siis saaks ka teada rahva otsuse ehk käsu hilisematele täitjatele. Kui nood käsku ei täida, siis lendavad oma kohalt nagu sitapurujutt ja kaasneks ka 5 aastat eelarvelisel kohal töökeeldu. Eksib veel, saab juba keelu 5+5 aastat. Küll ükskord mõistus persest pähe liigub.
51% võib väheks jääda kui Kesk. saab nt 52%