II pensionisammas viiakse turule

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Uus valitsuskoalitsioon on otsustamas muuta II pensionisammas vabatahtlikuks. Poliitikud ei usu enam finantsorganisatsioonide ja pankade eestkõnelejaid, et riigi pensionisüsteem kukub sellega kokku ning tulevaste pensionäride pension jääb märgatavalt väiksemaks.

Otsustavaks on saanud asjaolu, et kuni praeguseni pole II pensionisammas olnud ligi 20 aasta jooksul kuigivõrd tootlik ning, piltlikult öeldes, sinna pandud inimeste endi säästud ning riigi sajad miljonid eurod lihtsalt põlevad. Viimaseks tilgaks, mis kannatuse katkestas, olid möödunud aastal OECD poolt avaldatud arvud Eesti pensionifondide viimase 15 aasta reaaltootluse kohta, mis näitasid miinus 0,2 protsenti aastas; viimase 10 aasta reaaltootlus on olnud miinus 1,3 protsenti aastas. Seejuures oleme riikide võrdluses viimaste seas. Samas on pankade fondihaldurid viimase 10 aastaga teeninud selle arvelt ligi 300 miljonit eurot teenustasudena. Peaaegu sama palju, kui on selle ajaga suudetud pensionifondiraha kasvatada.

Milleks kulutada inimeste teise pensionisamba sääste, mida praeguseks on kogunenud nelja miljardi jagu, selleks, et seda igal aastal jagada kümnete miljonite kaupa fondihalduritele? Miks peaks seda tegema valitsuse rahaga, kes suunab teise sambasse igal aastal kuni 400 miljonit eurot, samas võttes sellest suure osa I samba arvelt? Vaid selleks, et fondihaldurid saaksid rahulikult magada ka aastal 2060, mille kohta ennustatakse, et töötajad ei jõua siis enam pensionäre ülal pidada, sest nende suhe on praktiliselt võrdsustunud?

Pensionisüsteemis ulatuslikku muudatust ette võttes on hea ka mõni arvutus üle vaadata. Kui kaotaksime II samba, siis oleks 2060. aastal I samba pension samasugune kui kahe sambaga jätkates. Kui kogu praegu töötavate inimeste brutopalgast makstav 22% (16% sotsiaalmaksu I sambasse + 6% II sambasse) suunata jooksvalt pensionide maksmiseks, oleks 2060. aastal esimese samba pension samasugune kui praeguse pensionisüsteemi esimene ja teine sammas kokku. Miks siis on ikka veel kohustuslikku lisasammast vaja? Ega olegi.

Ettevõtja ja pangandustegelane Indrek Neivelt meenutas enne valimisi majanduskonverentsil „Risttee“, kuidas Hansapangas hakati 20 aastat tagasi pensioniga tegelema. „Me leppisime kokku, et meie välismaa fondidega ei tegele. Siis tegime suure entusiasmiga teise pensionisamba; kõik uskusid ja tahtsid seda teha,“ rääkis Neivelt. „Mõned aastad tagasi numbreid vaadates oli mul piinlik, et rahvas meid uskus,“ selgitas ta, et arvud ei vastanud ootustele. „Kuna pensionifondide juhid peavad ka ära elada saama, siis ei saa fonditasusid alandada,“ selgitas Neivelt, miks pensionifondide tasud on kõrged. Uueks fondi haldustasu laeks kehtestati 1,2%, mis on ikkagi kõrgem kui põhjanaabritel.

Nüüd kardavad pankurid veel, et II samba vabatahtlikuks muutmisega saame III sambaga sarnase tulemuse, mille mõju pensionidele on suuremas pildis olematu.

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst kirjutab panga koduleheküljel, et seda näitab igapäevane kogemus. „Meil ei ole mõtet loota ja unistada, et üleöö suudame muuta väljakujunenud inimeste käitumismustreid. Ma ei teagi, kumba oleks lihtsam muuta, kas panna noor inimene mõtlema ja tegutsema enda pensioni kindlustamise suunas või muuta rahvastiku juurdekasvu trend positiivseks.“ Nagu tabavalt märkis Hardo Pajula, peaks noorel inimesel midagi viga olema, kui ta mõtleb pensionist.

Nüüd ongi võimalus võtta, alates 1983. aastal sündinud noortest, see „pensionineedus“ pealt ära. Seni kohustusliku II pensionisamba alla kuulunud noored saavad samuti edaspidi ise otsustada, mida kogunenud rahaga peale hakata. Kas koguda edasi samas süsteemis, panna muudesse säästudesse või maksta kasvõi tagasi oma kõrge intressiga tarbimislaene, mida praeguseks on kogunenud miljardi euro jagu?

Kui II pensionisammas muutub vabatahtlikuks, hakkavad töötavad inimesed oma tulevasele pensionile vaatama uue pilguga. Ning kindlasti on selles pilgus varasemast rohkem iseotsustamise vaadet.

Aivar Jarne

2 kommentaari
  1. Ka 2 aastat ago
    Reply

    need väikesed kahju%-id on petlikud, sest ei arvestata sissemakstava raha suhet eelarvesse, mis kajastab Eesti majanduslikku taset. Kui pankurid tooks näite kellegi peal (mina ei sobi, minul seal pappi pole), milline oli tolle % eelarvesse aastal 2009, 2010 jne ning palju teeb nende kuude suhete Σ praegu, siis seesama pankur tõdeks ka ise, et hoiustajat on julmalt petetud. ta saab tagasi vaid väikese osa saadavast. petab suhteliselt suur rahahulk, kuid kui liita suhtosas, siis tulemus on mannetu.
    Ma imestan, et Helir saab sellest aru, mart näib samuti aru saam hakkavat aga Jurka kivipea veel mitte.

  2. miks 2 aastat ago
    Reply

    Täielik rahva mõnitamine ikka. Selleks et saaksin kasutada raha mida ise olen kogunud, pean maksma riigile veel tulumaksu.
    Ratase valitsus on riigi rahanduse nii põhjal lasknud et nüüd üritatakse veel iga hinnaga veel rohkem raha rahvalt kätte saada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.