Eestimaal on läbi aegade elujõudu ammutatud ka jõuspordist. Järvamaal Järva-Jaanis panustab selle heaks sangpommitreener Kalle Puss, kelle mitmed õpilased võistlustel silma paistnud. Veel tunneb Kalle uhkust ja rõõmu selle üle, et laulab segakooris, millega suvel juubelilaulupeole sõidab.
Kogukonna elu edukäigule saavad tema arvates oluliselt kaasa aidata külavanemad ja tegusad noored. Poliitikat ei pea Kalle Puss oma pärusmaaks, kuid Riigikogu valimistel oli tal kindel otsus anda hääl Kersti Sarapuu poolt.
Kuidas Järva-Jaanis kohalik elu kulgeb?
Väikese Järva-Jaani kohta, kus 1600 elanikku, võib enam-vähem rahul olla. Meil toimub mitmeid kultuurisündmusi. Ise laulan 1989. aastast Järva-Jaani segakooris. Kaks korda on juba toimunud ettelaulmised „kõrgele komisjonile“ ja oleme saanud võimaluse esineda Tallinnas suvel toimuval juubelilaulupeol. Eelnevalt pidime selgeks õppima kuusteist laulu, millest mõnel piisavalt keerulised rütmid. Mulle on laulda meeldinud lapsest saadik. Õppides Luua metsamajanduse sovhoostehnikumis mängisin bändis ka kitarri.
Järva-Jaani kultuurimaja tantsuring ühendab tantsimishuvilisi erinevatest põlvkondadest. On oma võimla, kus spordialadest harrastatakse praegu kõige rohkem korvpalli, võrkpalli ja jalgpalli. Paarkümmend aastat tagasi olid aga populaarsemateks spordialadeks sangpomm, maadlus ja tõstmine. Käisime paarikümne poisiga pidevalt võistlustel. Kunagi treenisin ka meie segakoori kauaaegse dirigendi Heli Kargi poegi Kuldar ja Kaspar Karki, kel spordis rohkesti mitmeid väärikaid saavutusi.
Ajame teiega juttu hoopis Pärnumaal Häädemeestes, sealse valla lahtistel võistlustel sangpommispordis, kus olete kohtunik. Aga Järva-Jaanis olete ikka jätkuvalt sangpommitreener?
Jah, ma treenin nelja-viit noort.
Muret põhjustab Järva-Jaani gümnaasiumi tulevik. Õpilasi on praegu kuuekümne-seitsmekümne ringis. Kool tahetakse vägisi kinni panna. Pärast valdade liitmist on 15 kilomeetri raadiuses kolm gümnaasiumi.
Mis tööd olete teinud metsamehena ja mida arvate praegusest metsade keskkonnaseisundist?
Olen töötanud abimetsaülema, metsniku ja metsavahina ka kolhoosides ja sovhoosides. Praegune metsade olukord võiks parem olla. Raiutud on palju, istutatud aga vähe. Arvan,et riigimetsades on olukord parem kui erametsades.
Järva-Jaani on tuntud ka oma tuletõrjemuuseumi ja vabatahtliku tuletõrje poolest. Ega te ise ole priitahtlik pritsimees olnud?
Seda mitte, kuid olen osalenud tuletõrjespordivõistlustel, kus aladeks näiteks „neljandale korrusele ronimine“ ja takistusjooks. Tuletõrjespordis oli mulle treeneriks mitmekülgne spordimees Ain Vahtra Luualt.
Mis on üldse eriti oluline külaelu edasiviimiseks?
Kindlasti tuleb kasuks, kui kogukondi juhivad mõtteerksad ja tegusad külavanemad ning vanema ja keskmise põlvkonna inimeste kõrval on kohalikku elu edendamas ka noori.
Kas poliitika ka huvitab? Kuidas jääte rahule Riigikogu uue koosseisuga?
Hea, et Riigikogusse valiti ka maapiirkondadega seotud poliitikuid ja et meie kandist pääses Keskerakonna nimekirjast parlamenti taas Kersti Sarapuu. Ka mina andsin oma hääle tema poolt. Ta käis ka meie paikkonna inimestega kohtumas; samal sündmusel laulis Heidi Tamme.
Küsis Jaan Lukas