Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi sõnul ei oska ta kuidagi kommenteerida võimuliitu kuuluva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Ruuben Kaalepi raadios öeldut, mille kohaselt leppisid Keskerakond, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelustel kokku, et Eesti-Vene piirilepingut riigikogu ette ratifitseerimiseks ei tooda.
“Ma ei oska kuidagi kommenteerida Ruuben Kaalepi sõnavõttu,” vastas Hanimägi BNS-i küsimusele, kas koalitsioonikõnelustel lepiti kokku, et piirilepingut riigikogusse ratifitseerimiseks ei tooda.
“[Riigikogu väliskomisjoni esimees] Enn Eesmaa on teemat kommenteerinud ning saan selles temale sekundeerida. Kokku on lepitud punktides, mis leiavad kajastust koalitsioonileppes. Antud küsimuses ei ole erakonnad otsustanud, et piirleppe küsimust selles koosseisus üleüldse ei puudutata,” sõnas Hanimägi.
“Ratifitseerimist ei tule. Põhimõtteliselt ma ütleks, et meie võit,” sõnas Ruuben Kaalep Vikerraadio saates “Välistund”.
Enn Eesmaa märkis samas, et “sellist otsest kokkulepet mina ei ole täheldanud”. Eesmaa sõnul peaks nüüd ootama kui uus välisminister Urmas Reinsalu hakkab oma tööd tegema, sest need teemad arenevad alatu omas ajas.
“Ja seesama mitu korda räägitud presidentide kohtumine [Kersti Kaljulaidi kohtumine Vladimir Putiniga], võis sellesse küsimusse tuua mõningast selgust või mingisuguseid perspektiive. Loomulikult Eesti on alati oma positsioonide juures, nii et siin ei ole selles mõttes mingit kompromissile minekut,” lausus Eesmaa.
Eesmaa sõnul peaks piirilepingu ratifitseerimise eelnõu algatama valitsus, mis seejärel liiguks aruteluks riigikogu väliskomisjoni. “Me arutame ja nagu tänanegi arutelu näitab, on neid arvamusi mitmeid. Tavaliselt on väliskomisjon väga harva hääletanud teatud punktide suhtes. Ma näen ette, et selles uues variandis võib neid hääletusi mõnevõrra tulla,” ütles Eesmaa.
BNS
juba ammu otsustaud, et enne peab piirilepingu kinnitama Venemaa. Ent vähe sellest, Eesti ei tohi ikkagi seda kinnitada, sest lahendamist ootab 2 küsimust. Kõigepealt 4,7% loovutamine mitte millegi eest (kui mõne jommis vanka õlalepatsutamised välja arvata). See tähendab Petserimaa ja Narvataguse õigusliku seisundi tunnustamist riikidevahelise õiguse järgi, sest Narvataguse ja Petserimaa on erinevalt ENSV osast (mis täna on 15 aastat olnud euroliiduvabariik ehk välja astunud Eesti vabariigist, ehkki kannab ikka veel ebaseaduslikult vana nime) 1920.a-st iseseisvad riigid (kui neid käsitleda eraldi) või riik (kui neid käsitleda ühe riigina ehk 1920.a seisuga Eesti vabariigina). Ka pole ENSV osa teinud isegi katset kaasata Narvatagust ja Petserimaad 2003.a rahvahääletusele, et ka nemad loobuks oma iseseisvusest nagu tegi ENSV osa. Riikidevahelise õiguse järgi on Narvataguse ja Petserimaa just õige Eesti vabariik, erinevalt ahnusest reetnud ENSV osa ehk meie tänase euroliiduvabariigi.
Teine küsimus on veepiir Venemaaga, sest ka seal tahavad Kersti, Jurka ja kamp muid reetureid lisaks loovutada Venemaale ligi 200 ruutkilti veeala Soomelahel, Narva veehoidlal, Peipsi ja Pihkva järvel. Ainult Lämmijärve osa tundub olevat võrdväärselt jagatud üleilmse mereõiguse võrdkauguste põhimõtte järgi. Eks reeturid nüüd ootagi, et avaneks võimalus ja kohe need alad ka reedetakse. Ning Venemaa järgmise sissetungi järel muutuks ENSV osa veelgi väiksemaks.