Jüri Aarma. Portree juurde…

Jüri Aarma

Uudiseid läbis kuiv informatsioon: raudteeületuskohal hukkus jalgrattur. Õhtustes uudistes aga  oli juba pikem   reportaaž, et kannatanuks osutus tuntud  tele-raadioajakirjanik, kes oli ka veel  näitleja  ja muusik, ajakirja „Teater. Muusika. Kino“ peatoimetajaks olnud Jüri Aarma.

Hukkus rongi ette jäädes. Ta oli palju kaugemal kui kuuekümnene. Mina  aga mäletan teda sellise noorena (nagu fotol): oli omal ajal au temaga kohtuda ja suhelda. Tallinna  kolleegid muidugi mäletavad teda paremini ja teavad temast rohkem, aga mul on oma  väikesed mälestused, mida tahaksin  lisada tema portreele.

Tutvusime  Tallinnas kord  loomingulise  boheemlaskonna väikeses kinnises  kohvikus, mis asus  Vabaduse  väljakul.

Olin  tollal  alles noor  ajakirjanik Ida-Viru provintsist, harva käisin Tallinnas, et  ka tallinlaste  seltskonnas keerelda. Istusime lauakese taga kahekesi Ebba Räätsaga, raadioajakirjanikuga ja Eesti klassikust helilooja  abikaasaga, mitmed aastad Eesti Ajakirjanike Liidu esileediga.  Meie juurde astus tema  hea tuttav, kel oli kräsus  pea,  positiivne näoilme ja  kavalad sädemed  silmis.

Ainuüksi oma   väljanägemisega  äratas ta  teistes poolehoidu.

Minu  kolleeg  esitles meid teineteisele.  „Jüri!“, oli kuulus Aarma käesurumisel tagasihoidlik.

Jutlemise käigus avastasin, et minu  uus  tuttav osutuski kommunikaabliks ja heasüdamlikuks. Tundus nagu oleksime  palju aastaid  juba  sõbrutsenud ja üleüldse tihti  juba omavahel  semutsenud.

Jutustasin vestluse keskel  ühe täiesti  tavalise  anekdoodi Brežnevist. Olin meeldivalt  üllatunud, kui. –  eestlasliku viisaka ja vaoshoitud naeratusliku reaktsiooni asemel – pahvatas Jüri Aarma nakatavalt ja tormiliselt naerma.

Naeris ta kogu hingest! Ja kaua aega ta ei suutnud pärast maha rahuneda, naeratas minu poole tänulikult selle talle võimaldatud mõnusa nalja ja lõbusa tuju eest, oodates nagu veel juurde uusi nalju.

Sellisena jäigi ta mulle meelde. Ja elas ta ka ja töötas  samamoodi –  kogu hingest.

Ja kihutas ka kaugele ära siit – niisama ebatavaliselt…

Helge mälestus!

Raul Ratman

1 Kommentaar
  1. harry 1 aasta ago
    Reply

    Õpetussõnade2
    ”Tarkuse otsimise tasu
    1 Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad
    ja mu käsud enesele talletad,
    2 lased oma kõrva tarkust tähele panna,
    pöörad südame arukuse poole,
    3 jah, kui sa mõistuse appi kutsud
    ja tood oma hääle kuuldavale arukuse heaks,
    4 kui sa seda otsid nagu hõbedat
    ja püüad leida nagu peidetud varandust,
    5 siis sa mõistad Issanda kartust
    ja leiad Jumala tunnetuse.
    6 Sest Issand annab tarkuse,
    tema suust tuleb tunnetus ja arukus.
    7 Tema talletab õigetele edu,
    on kilbiks neile, kes elavad laitmatult,
    8 kaitstes õiguse radu
    ja valvates oma vagade teed.
    9 Siis sa mõistad õiglust ja õigust,
    ja seda, mis õige on –
    kõiki häid teid.
    10 Sest siis tuleb tarkus su südamesse
    ja tunnetus hakkab meeldima su hingele.
    11 Otsustusvõime valvab su üle,
    arukus kaitseb sind,
    12 päästes sind kurjalt teelt,
    meeste käest, kes räägivad pööraselt,
    13 kes hülgavad sirged rajad,
    et käia pimedatel teedel,
    14 kes rõõmustavad kurja tehes,
    hõiskavad pööraste roimade juures,
    15 kelle rajad on kõverad
    ja kelle teed on eksiteed.
    16 See hoiab sind ka võõra naise eest,
    muulasest naise eest, kes räägib meelitavaid sõnu,
    17 kes on hüljanud oma noorpõlve sõbra
    ja on unustanud oma Jumala seaduse.
    18 Sest tema koda vajub alla surma poole
    ja tema teed varjuderiiki.
    19 Ükski, kes tema juurde sisse läheb,
    ei tule tagasi ega jõua taas eluradadele.
    20
    See on siis selleks, et sa võiksid käia
    heade teel ja hoida õigete radu,
    21 sest õiglased tohivad elada maa peal
    ja vagad sinna järele jääda,
    22 aga õelad hävitatakse maa pealt
    ja truudusemurdjad pühitakse ära.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.