Valitsus kiitis heaks riigi strateegia „Eesti 2035“ loomise edasise ajakava, mille kohaselt selguvad vajalikud reformid selle aasta novembriks. Strateegia ise valmib 2020. aasta aprilliks pärast läbirääkimisi huvirühmade ja partneritega.
„Strateegia „Eesti 2035“ koostamine võtab üha selgemaid piirjooni ning suvekuudel, pärast läbirääkimisi kõikide tulevikulemõtlejate, ekspertide ja partneritega saavad selgemini paika meie riigi ning ühiskonna pikaajalised sihid,“ tõdes peaminister Jüri Ratas. „Peame üheskoos langetama otsuse, kuhu suunas järgmise 15 ja enama aasta arengus soovime liikuda. Kas fookuses on hoitud loodus, paindlik majandus, inimeste vajadusi arvestav taristu, innovatsioon või hoopis midagi viiendat,“ märkis peaminister. Ühisele arusaamisele jõudmiseks toimuvad seminarid veel lähinädalatel Eesti erinevates linnades.
„Strateegia loojatele on oma tulevikuootused teada andnud 14 000 eestimaalast, kes soovivad enim, et riik keskenduks inimeste turvalisusele, vabadusele ning loodushoiule,” lisas peaminister Ratas.
Arvamuskorje kestis selle aasta 22. aprillist kuni 10. maini ning selles rääkisid kaasa erineva elukoha, hariduse, vanusega inimesed. Sihtide seadmise aluseks on lisaks äsja lõppenud arvamuskorjele ekspertide koondatud globaalsed muutujad nagu kliimasoojenemine, muutused rahvastikus, tehnoloogia areng ning ka huvirühmade ja partneritega koondatud olulisemad Eesti riigi arenguvajadused.
2019. aasta keskel jätkub eelneva töö tulemuste alusel Eesti strateegiliste sihtide kokkuleppimine, nende saavutamiseks vajalike reformide ja rahastamisallikate väljaselgitamine. “Novembriks on eesmärk jõuda arusaamisele, milliseid reforme Eesti vajab ning milline on meie võimekus neid ellu viia,” rääkis peaminister.
Pikaajaline strateegia koostatakse aastani 2035 ning see hõlmab kõiki valdkondi ning suuremaid reforme ja investeeringuid, sealhulgas eurotoetuste uue perioodi rahakasutust. Strateegia „Eesti 2035“ valmib 2020. aasta alguses ning selle koostamist veavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium.
Kesknädal
asja ei saa ainult 15-ks aastatks ette kavandada. Nt ainuüksi metsasaagimine peab olema ette teada 80 aastat ja see peab pidevalt aastakaupa kaasas käima. Praegu on aga nii, et kui nn “omanikul” lööb kusi pähe, siis laseb kohe oma 30-aastase metsasalu maha võtta. Aga peaks olema nii, et erinevate puuliikide järgi peaks olema kõikide lankide saagimisküpsus ette teada kuni 80 aastat, mõnel liigil 30…40 aastat. Välja jääb sellest haige ja murtud mets.
Siis oleks kõigil teada, et see hektar läheb maha alates aastast 2072, too 2063 jne. Eraldi on arvel need metsad, mis on pargid ja mida keegi ei taha, sest soistel aladel pole nad majanduslikult tulusad. Teede kõrval peavad olema pidevalt kitsad salud või hekid, neid aegamisi osaliselt vahetades.
Võsaga oleks vabam lugu, juba mõne aastaga on nad saagimisküpsed ja uuenevad ruttu.
Samuti saaks pikema aja peale kavandada ka põlevkivikaevandamise vähendamise, nt 2020 10 miljonit, edasi kuni 2 miljonini igal aastal pool miljonit tonni vähem. 2 miljonit on vajalik teabe ja oskuse säilitamiseks ning peatseks keemiatöötluseks, sest tuul, päike, lained, puit, turvas tulevad nagunii kiirkorras asemele. Klikk ei tohi vaid takistusi teha ega oma puukenergiat rahva rahaga tehislikult ülal pidada.
On veel paljugi valdkondi, mida saaks pikema aja peale ette kavandada, kuid üks kindel tähtaeg rikub kõik ära.