Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilise hääletusega seoses tegi Riigikohus 12. juunil 2019 otsuse 5-19-31/2, millega muutis valimiste kohta kaebuse esitamise tähtaega kolmelt päevalt kuni viie päevani, kui tähtpäev langeb puhkepäevale.
Riigikohtu otsus 5-19-31/2 rahuldas Virgo Kruve 30. mai 2019 kaebuse ning tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai 2019 otsuse nr 106 ja kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asjas uue otsuse. Viimase 10 aastaga oli Riigikohus menetlenud 82 kaebust Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale, millest enamik jäeti läbi vaatamata, osa jäeti rahuldamata ja kaebus rahuldati 3 korral. Muudeti valimiskomisjoni otsuseid, mis puudutasid jaoskonnas paberhäälte ülelugemist või inimese mandaati volikogus. Ükski kaebus elektroonilise hääletuse kohta polnud varem Riigikohtus toetust leidnud.
Seaduses toodud määratluse kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja seaduses sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebuse esitamiseks on tähtaeg 3 päeva alates valimistel toimingu tegemisest või valimiskomisjoni otsuse kättesaamisest. Kaebusi on jäetud läbi vaatamata põhjendusel, et need allkirjastati või saabusid valimiste korraldajale minuteid pärast tähtaega.
Tähtaja erinevad minutid
Seaduses toodud tähtajad on võrdsed nii valijatele kui ka valimisi korraldavatele ametnikele, aga Vabariigi Valimiskomisjoni tõlgenduses on mõned tähtajaminutid venivamad kui teised. Näiteks nende 26. mai otsusest nr. 105 saab teada, et elektrooniline hääletus ei lõppenud seaduses toodud tähtajal kolmapäeval kell 18.00, vaid sellele anti lisaaega.
Elektroonilise hääletuse lehel valimised.ee oli teade: „Lõplik e-hääletajate arv selgub umbes 18.30. Valijad, kes on enne kella 18.00 e-hääletamist alustanud, peavad jõudma oma otsuse langetada.” Seadusest tulenevale alusele viitamata kinnitas seda ka Vabariigi Valimiskomisjon: „Elektroonilise hääletamise viimasel päeval said pärast kella 18.00 valijarakenduses elektrooniliselt hääletada vaid need valijad, kes olid hääletamist alustanud enne kella 18.00. Vabariigi Valimiskomisjon käsitleb seda kui tähtaegselt alustatud toimingu lõpule viimist.” Kui sellise seaduse rikkumise kohta allkirjastada kaebus 2 minutit enne tähtaega ja see jõuab valimiste korraldaja postkasti 4 minutit pärast täistundi, siis selle peale leidis valimiskomisjon, et kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt. Erinevalt teistest riigiasutustest ei saada Riigi Valimisteenistus e-mailiga kinnitust kirja kättesaamise kohta.
Põhiseaduses ja sellest tulenevate valimiste seaduste järgi peavad valimised olema vabad ja salajased. Just elektroonilise hääletuse piiratud vabadus oli põhjus, mille kohta Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaebus, ja tähtaja ületamise pärast jätsid nad selle 26. mail kell 17 läbi vaatamata. „V. Kruve esitas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile elektrooniliselt 26.05.2019 kell 00.04, st neljandal päeval pärast elektroonilise hääletamise lõppu. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega mööda lastes. Lähtudes EPVS § 70 lõikest 1 on määrav mitte kaebuse allkirjastamise aeg (25.05.2019 kell 23.58), vaid kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile esitamise aeg.”
Riigikohus kohaldas analoogia korras valimiskomisjoni tegevuse suhtes haldusmenetluse seadust. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. „Kolleegium leiab, et EPVS § 70 lõikes l nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lõiget 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.
Kuna elektroonilise hääletamise toimingu peale kaebuse esitamise tähtaeg langes puhkepäevale (25. mai 2019), lõppes kaebetähtaeg esmaspäeval, 27. mail 2019. Seega oli V. Kruve 26. mai 2019. a kaebus tähtaegne ning Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse õigusvastaselt läbi vaatamata. Sellest lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 1 tuginedes tühistab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai 2019 otsuse nr 106 ning saadab asja Vabariigi Valimiskomisjonile uueks otsustamiseks. Kolleegium rahuldab V. Kruve 30. mai 2019 kaebuse.”(punkt 14).
Kolleegiumi hinnangul ei nähtunud kaebusest asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise elektroonilise hääletuse suhtes. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 14. juuni otsusega nr 117 Virgo Kruve kaebuse rahuldamata.
Kuna elektrooniline hääletus lõppeb kolmapäeval, siis saab edaspidi selle kohta kaebuse esitada laupäeva asemel esmaspäeval.
Virgo Kruve
peaks oma bandelt nõudma, et valimine muudetaks AVALIKUKS! Igaüks saaks teada, kes kelle poolt on hääletanud, siis pole enam mingeid jamu. Jäljed jäävad ja iga ahv saab oma jälge üle vaadata.