Eesmärgiks on noortes huvi tekitamine ja nende harimine

Tõnis Liinat

Tõnis Liinat, Tallinna Pirita linnaosa vanem

“Noored on hukas!” Kes meist poleks seda lauset oma nooruspõlves kuulnud. Olgugi, et meie nooruki aastad on jäänud erinevatesse aastakümnetesse, on pea iga meist seda klišeelikku väljendit kuulnud.

Meie erakonnas antakse noortele võimalus ning ma olen selle üle äärmiselt uhke. Kõige lihtsam on noori kritiseerida ja nende kallal ilkuda, kuid Keskerakond pole seda teed läinud. Oleme otsustanud teha vastupidist ning usaldame noori ja anname neile võimaluse. Sellise lähenemisega oleme teinud algust n-ö poliitilisele järelkasvule, kuid…see on alles algus ja pikk tee on veel minna.

Me mõtleme olevikule või järgmiste valimistele. Me keskendume konkreetsele valdkonnale, olgu see kohaliku omavalitsuse või riigi juhtimine, kuid kipume unustama, et ühel hetkel peab keegi juhtimise üle võtma. Igal poliitikul, kes on olnud juhtival kohal või toetanud juhtivat positsiooni, on suur teadmiste ja kogemuste pagas, mida ei saa õpikust tuupides. Selleks on vaja olla aastaid poliitikaga seotud. Kuid, kuidas teha nii, et kõik need teadmised, kogemused ja ajalugu ei läheks kaduma?

Juhusele loota ja panna vastutus teiste õlule…see on õnnemäng. Jätta järelkasvu harimine pelgalt kesknoorte kohustuseks, ka see ei ole mõistlik.

Meenutame, et ka kesknoored on noored, kellel puudub pikaaegne poliitiline kogemus. Tõsi, õige mitu praeguse juhatuse liiget on meie tippjuhtide nõunikud, kuid ka alles nemad õpivad. Leian, et noorte väljaõpetamine peaks olema iga poliitiku kohustus. Ainult nii saame tagada, et ajalugu, kogemused ja teadmised ei läheks kaotsi.

Nüüd aga tekib küsimus kuidas? Teha koolitusi? Infotunde? Töövarjupäevi?

Kõik on toredad ideed, kuid neist jääb puudu individuaalne lähenemine, mille käigus saab süvitsi teemadesse minna.

Keskmõte: Noorte väljaõpetamine peaks olema iga poliitiku kohustus. Ainult nii saame tagada, et ajalugu, kogemused ja teadmised ei läheks kaotsi.

Mina soovitan šnitti võtta ärimaailmast – coaching. Mis see on? Coaching (ehk kootsing) on inspireeriv ja loominguline partnerlus, mis toetab inimese isiklikku ja professionaalset arengut. Coach julgustab juhendatavat avastama oma potentsiaali ja seda maksimaalselt rakendama. Kogu protsess keskendub tulevikule ning seetõttu on oluline protsessis konkreetsed tegevuskavad, mis aitavad püstitatud eesmärke ellu viia. Inimkeeles – võta enda tiiva alla üks noor ja juhenda teda!

Kõige lihtsam oleks palgata noor referent, abi või nõunik, kuid ma ei pea sellist lähenemist silmas. Preemiaks ja hüveks peaks olema saadav teadmine, mitte töökoht. Muidugi võib võimaluse korral noore ka enda juurde tööle võtta, ma isegi soovitan seda, kuid tahaplaanile ei tohi jääda partnerlus, mille käigus õpetad välja oma mantlipärija.

Haritud inimesed, kes teavad mida nad teevad, on tohutult suur väärtus.

Pelgalt retooriline karjumine võib küll hääli tuua, sedagi perioodiliselt, kuid pikemas perspektiivis pole sellest mingisugust kasu. Meeles tuleb pidada, et noorte harimisest võidab poliitik (igalt noorelt on midagi õppida), juhendatav, erakond ja kogu ühiskond. Me õpetaksime välja inimesi, kes suudavad meedias argumenteeritult sõna võtta. Me kasvataksime välja põlvkonna tugevaid poliitikuid. Võitjad.

Kui näitame ise rohkem huvi ja initsiatiivi, siis saame anda oma kogemusi paremini edasi ja nii kindlustada Eestile parema tuleviku. Samamoodi aitab selline lähenemine leida noori talente, kellest võiks saada esialgu abi, siis nõunik ja miks mitte ühel päeval ka linnaosavanem või minister. Noorte talentide otsimist ei saa jätta juhuse hooleks, sest neid otsivad nii eraettevõtted kui ka teised erakonnad. Seetõttu tuleb olla proaktiivne.