Häirib Eestis levima hakanud ja üha enam võimust võttev labane matsikultuur. Pean silmas vähkkasvajana laiutavat sinatamaist.
Traditsiooniliselt on Eestis ikkagi viisakaks peetud võõraste ja omavahel mittetuttavate inimeste puhul kasutada teie-vormi, ent nüüd, ilmselt inglise keele eeskujul on üle mindud eemaletõukvale matslusele. Taganttõukajaks on olnud meedia. Sinatamisest on tehtud moeasi, see on jõudnud kommertslikust meediast kaugemalegi – nii on üsna tavapärane situatsioon, kus näiteks iga koolitaja enne koolituse vms juhusliku kokkusaamise alguses “lepib kokku” talle võhivõõra auditooriumiga, et meie siin oleme kõik nii lahedad semud ja sinatame.
Ja muidugi, eestlasele on ju alati meeldinud olla moega kaasajooksja ja kes see siis julgeb öelda, et ei soovi sellist sinasõprust. Õpetajad flirdivad moega ja suurest soovist semutseda õpilastega sinatavad neid. Sinatavad kõikvõimalikud reklaamid, koduleheküljed, juhendid ja eeskirjad kauplustes, rongides jms. Mis eriti eemaletõukav- samal ajal nende samade juhedite venekeelsed tekstid kasutavad teie-vormi. Kas venelased, venekeelsed väärivad rohkem viisakust kui eestlased? Seda justkui vaikimisi eeldatakse. Kasutadades kõikjal n-ö. moodsat sinatamist, saeme ise oksa, millel istume: sinatamiskultuur on nakkav ja tõrjub viisakama ‘teie’ välja ka kohtadest, kus see praegu kasutusel on. Tulemuseks on ühiskonna üldine matsistumine.
Lausa vastik on, kui sinatava suhtlusstiili on üle võtnud ka riigi võimuorganite veebilehed, infod jms. Sinatamist saab kogeda mitme riigiameti kodulehel, mitme omavalitsuse kodulehel. Sõbraliku soovitusena küsiks, et miks ei võiks keskerakond, kui konservatiivsemate inimeste oma, olla pisut teistsugune? Kui alustaks Kesknädalast – miks ei võik kommentaariumikastis olla valiku *sinu nimi* asemel *teie nimi* ?
Triinu Elva
Kesknädal.ee veebitoimetuse poolt: soovitame lugeda ka semiootik Priit Põhjala artiklit “Kas teietada või sinatada?” Eesti Päevalehes https://epl.delfi.ee/arvamus/priit-pohjala-kas-teietada-voi-sinatada?id=65959496
Sinatamise kõrval parasiteerib esirinnas sõna NAGU, mis on justkui ravimatu nakkushaigus
NAGU ja AAAAAA kasutavad need, kes kõne kiirusel ei jõua omi mõtteid koguda ja siis aja võitmiseks venitavad aega pikemaks…
Kui mul ei ole tundmatu inimese ees mingeid teeneid ja temal minu ees, siis ei ole ilus oodata, et uks tahab teise ees hoomamatutesse positsioonilistesse k6rgustesse t6usta sellega, et tahab, et teine teda ilmtingimata teietaks.
…
Maarahvale on olnud omane metsa ja hajataludega kula kultuur. Selles loodusuhiskonnas olid sa 6nnelik, kui keegi omasugune v6i tuttav vastu tuli. Ta oli kohe oma ja jai omaks. Niikaua, kuni tulid saksad ja tahtsid, et nende v6imule alluksime ja neid kangesti selle eest austaksime (tahtsid meid teietama sundides, et me neid kardaksime).
…
Seega teietamine ongi v66rkultuuri linnastumise ja impeeriustumise ilming, mis suvendab kogukonnaliikmete omavahelist v66randumist. Selle juurutasid meie vaenlased ja meid anastanud.
…
Nende anastajate teietamine on eriti enesetapjalik, kuna sellega sa sunnid end ja oma kogukonda m6tlema, nagu oleks meie kogukonda ja meie maale tunginud anastajatel 6igus tulla meile oma kombeid peale suruma, nagu nad oleksid ilmtingimata meist targemad ja arenenumad elu 6petajad.
…
Aga nad ei saa ju olla, sest nad ei tea oma looduskogemuse najal oelda, kuis siin peab elama, sest neil pole siinse looduselu kogemust. Ja see on igal pool nii.
..
Anastajaid tuleb sinatada ka seeparast, et nemad on siia ilma (meie jaoks hea) p6hjuseta ja kutsumata (massiliselt) sisse tunginud ja siinsete p6lisasukate seisukohast peab sellele vastu astuma, et oma kultuuris ellu jaada. Seeparast tulebki sissetunginuid sinatada, et nad ei hakkaks endast palju arvama, end v66ras kodus hasti tundma ja lahkuksid peatselt.
…
Kui mul on valida, et kas ma peaksin olema oma p6lise kodukogukonnaliikme vastu saks v6i samasugune v6rdne (keda me anastajast harra, mitte me p6line kaaskondlane, on hakanud kutsuma p6lastusega matsiks), siis ma otse loomulikult olen uhkusega oma p6lise kaaskondlasega v6rdne mats, pigemini talumats.
…
See on kull algselt harra pandud alandav nimetus, kuid kui me tahame oma kultuuri juurde jaada, sinna naasta, siis uleminekuperioodilsaab seda nimetust omade seas kandes tekitada oma seltskonna tunnet. Samamoodi, nagu naiteks neegrid nimetavad New Yorki JFK lennujaama juurde jaavas oma slummis endid omavahel uhkusega niggeriteks, kuid ei luba uhelgi teisel seda teha. 6igupoolest pole uhelgi sinna nende keskele eksinud valgel erilist v6imalust sealt elusalt ja tervelt minemagi saada.
…
Ja see nimetus, talumats (v6i maamats), v6ikski saada uhke eesti maarahva ugri seisuseks. Sest see eristab meid selgelt meie anastajatest ja teistest anastajate poolt sissetoodutest, keda anastaja tahab koos meiega ka matsiks kutsuda, selleks, et me ei saaks endid enam anastaja toodud teistest orjastatutest eristada.
…
Kutsugerm end taas ja saagem omavahel uhkelt talumatsideks, kuni enamus meist kogukondlastest saavad omaarust taas selleks uhkeks talumatsiks ning anastajaharrad tahavad seet6ttu ise v6imalikult kiirelt meie seast Eestist jalga lasta, sest hakkavad end vaga ebamugavalt tundma.
…
Ja seejarel, kui me seas harrasid enam ei leidu, oleks jargmine uhke sotsiaalne staatus meile oma looduseluviisi juurde tagasipoordumisel Vaba mees.
…
On teile midagi kulge hakanud v6i hinge jaanud Viimsest Reliikviast, peale v66raste kontide?
Keskerakond (eriti praeguseks sellest alles jaanud RSR ja seega peale 2016 sugist liitunud) on muide Europarlamendis valinud ametlikult liitumise ALDE fraktsiooniga, mille esimehes tahtis ilgelt purgida avalikkuse jaoks Eesti tuntuim ja pikaajalisim poliitvaras, Siim Kallas.
…
Praegu on selle ALDE, mis tahendab liberaaldemokraatlikku erakonda, juhiks Guy Werhofstadt, kes on tuntud selle poolest. et ta on k6ige pikemalt m6juv6imsaim niisugune europoliitik, kes tahab rahvusriike (ja seega rahvusi) uldse ara kaotada, seega ka meie talumatse, kui niisugusi.
…
Kas ma loen 6igesti valja, et siinse artikli autoril on sama eesmark?
…
Eesti erakondadest on ainsana valiselt kuulutanud end konservatiivsete uhiskondlike vaadete uhiskonnas kandjaks ja taastajaks EKRE. Kuigi EKRE senise poliitilise tegevuse kohta, eriti alates Valitsusse saamisest, on mul t6siseid kahtlusi, kas ka EKRE-lased saavad enamikus oma poliittegevustes end enam konservatiivideks nimetada, kui praeguseks on avalikkuse jaoks teadaolevalt enamik nende poliitilistest tegevustest poordunud oma eesti maarahva ugri kultuuri poole liikumise isemajanduselt pigem vastupidi, impeeriumistumise poole liikuva v66rmajanduse poole.