Ando Leps, õigusteaduse doktor
21. ja 22. juunil toimus Sankt-Peterburgis XXXII rahvusvaheline Balti riikide ja Sankt-Peterburgi kriminoloogide seminar. Seminar toimus ajaloolises 1797. aastal asutatud Sankt-Peterburgi A. L. Herzeni nimelises Venemaa Pedagoogikaülikooli hoonetekompleksis (õigusteaduskonna ruumides).
Selle artikli autor on Balti kriminoloogia seminaride asutajaliige, kes on võtnud osa kõikidest seminaridest koos Sankt-Peterburgi Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli õigusteaduskonna professori Jakov Gilinskiga, kellel 14. juunil täitus 85 eluaastat ja kellele oli seekordne seminar ka pühendatud. Tema juhatas ka mõlemil päeval seminari.
Selle artikli autor on Balti kriminoloogia seminaride asutajaliige, kes on võtnud osa kõikidest seminaridest koos Gilinskiga (viimane, st järjekorras XXIX seminar oli 2017. aasta aprillis Riias). Seminari idee ja selle elluviimine on Eesti, Läti, Leedu, Peterburi ja Moskva professorite teene (tähestiku järjekorras): J. Bluvštein (Leedu), S. Bosholov (Leedu), J. Gilinskiy (Peterburi), A. Dobryninas (Leedu), V. Kogan (Moskva), A. Leps (Eesti), E. Raska (Eesti), Dz. Seps (Läti) ja V. Justicskis (Leedu). Lepiti kokku, et Balti kriminoloogia seminarid toimuvad igal aastal järjekorras Eesti, Läti, Leedu ja Peterburi. Esimene Balti kriminoloogia seminar toimus 1987. aastal Tartu lähedal Käärikul.
Balti kriminoloogia seminaridest hakkavad edaspidi osa võtma ka tuntud teadlased Läänemere äärsetest riikidest (Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt ja Poolast) aga samuti teistest riikidest – alates Ungarist ja lõpetades USA-ga. Balti seminaride osavõtjateks on suurepärased teadlased: akadeemik Nils Christie (Norra), Klaus Sessar ja Helmut Kury (Saksamaa), Jerzy Jasinski ja Monika Platek (Poola), Ferenc Irk (Ungari), Miroslav Scheinost (Tšehhi), Jon Spencer (Suurbritannia), Louise I. Shelley (USA), Jerzy Sarnecki (Rootsi), Dragan Petrovec ja Gorazd Meško (Sloveenia), Maxwell Taylor (Iirimaa), Kauko Aromaa (Soome), Andrejs Vilks ja Talavs Junzis (Läti) jpt.
Tänavuse seminari teema
Seminari teema oli: „Sotsiaalne kontroll kuritegevuse üle. Mida tuleb teha?“
Meeldejäävamad ettekanded esitasid allakirjutanu arvates: Vladimir Ovchinsky, Jakov Gilinsky, Ilja Chestnov, Vitali Nomokonov, Nikolai Shchedrin ja Vitali Kvaśis (Venemaa), Gorazd Meśko (Sloveenia), Olga Siegmunt (Saksamaa), Katarzyna Laskowska (Poola), Vladimir Homitś (Valgevene).
Allakirjutanu rääkis 100-aastase Eesti Vabariigi kuritegevusest, kuid eriti mitte tema arvulistest näitajatest, vaid sellest, kuidas on võimalik erinevaid kuriteoliike viia sellise „astmeni“, et neid on võimalik kõrvutada aastaid varem või hiljem toimepandud enam-vähem samaliigiliste kuritegudega, sest erinevate aastate jooksul on ju seadusandluses toimunud sageli küllaltki suured muudatused.
Eriti keerukaks teeb kuritegevuse statistika uurimine erinevate aastate jooksul asjaolu, et paljud kuriteod on erinevatel aastatel varem või hiljem muudetud näiteks väärtegudeks ja samal ajal jällegi väärteod muudetud kuritegudeks.
Samal ajal tuleb alati meeles pidada, et iga ajalooline epohh on eelneva ajajärgu jätk, isegi siis, kui järgnev epohh tundub olevat äärmiselt eitav eelmiste ajajärkude suhtes (näiteks kapitalistliku tootmisviisi, siis sotsialistliku tootmisviisi ja siis jälle kapitalistliku tootmisviisi võrdlus).
Tuleb ilmselt nõustuda väitega, et päris täpseid statistikaid ei ole olemas, mis tähendab seda, et iga arv on ju ise formaliseeritud kuju mingisugusest nähtusest, näiteks kuritegevuse statistika puhul mingisugusest kuriteoliigist. Seepärast on õigus Albert Einsteinil, kui ta väidab, et kõik on tõenäosuslik – järelikult on ka kuritegevus, kui erinevate kuriteoliikide koondnäitaja – samuti tõenäosuslik. Kuid see tõenäosuslik arvude jada annab meile siiski enam-vähem tõenäosusliku üldpildi (ütleme käepärase, kuna paremat ei ole kusagilt võtta) kuritegevuse struktuurist ja dünaamikast.
Seminarist osavõtjad rääkisid peamiselt korruptsioonist, narkootiliste ainete tarbimisest, inimröövidest, perevägivallast, noorsoo kuritegevusest, surmanuhtlusest, rahapesust, administratiiv- ja kriminaalkaristusest, varanduslikust ebavõrdsusest, tarbimisest jne. Allakirjutanule ja arvatavasti ka teistele kohalviibijatele jättis nimetatud seminar positiivse mulje.