Puukfirmad viivad ära meie raha

Viljandi Talupidajate Liit korraldas Viiratsi vallas Valma külas Peerna talus põllumeeste päeva.Pildil Jaan Leetsar. Foto/allikas PEETER KÜMMEL/SAKALA/SCANPIX

Jaan Leetsar, majandusdoktor

Hiljaaegu võeti Eestis kasutusele uus termin – puuküürnik. Üsna tabav väljend isiku kohta, kes kaasinimese majas elab ja omaniku kulul teenuseid kasutab. Umbes samaviisi võiksime käibesse võtta ka veel ühe uue termini – puukfirma. See sobiks niisuguste ettevõtete kohta, mis kogukonnas olevate ja kogukonnale kuuluvate majandusressursside (maa, mets, kalaveed, kaunid maastikud, tööjõud) arvel raha teenivad ja selle siit kasumina välja viivad.

Tasapisi on praktiliselt kõik majandusressursid läinud puukettevõtete kontrolli alla. Kogukonna liikmed ei kasuta üldjuhul ise oma ressursse ja lepivad peamiselt palgatööst saadava tuluga. Rahaliselt on palgatulud loomulikult palju väiksemad kui ressursikasutusest saadavad kogutulud.

Esmalt ema- ja tütarfirmade kasumist. Enamasti me ei tea, kui suurt kasumit ja juhtimistasu saab välismaine emafirma, mille tütarfirma on asutatud siin selleks, et teenida raha Eesti rahva ühisomandis olevate kohalike majandusressursside arvelt. Viimasel ajal on võõrpankade poolt Eestist välja veetava kasumi küsimuse üles tõstnud endine Hansapanga juht Indrek Neivelt. Tema andmetel viidi Rootsi pankade kaudu Eestist 2018. a. välja 258 miljonit eurot. See oli ju Eesti riigist, st meilt kõigilt kokku korjatud raha! Valitsus ja erakonnad on seni ainult asjade käiku pealt vaadanud ja mitte midagi ette võtnud. Kui kaua ikka võib?

Loomulikult sõltub välismaise ettevõtte siin asuva tütarfirma eestlasest tippjuhi palk otseselt sellest, kui palju raha tema juhitav tütarettevõte siin teenib ja kui suur osa sellest emafirmasse jõuab.

Oleme juba piisavalt näinud-kuulnud juhtumitest, kus eestlastest palgalised tippjuhid kiiresti ametist maha võetakse, kui tulud pole välismaiste omanike arvates olnud piisavalt suured. Samuti on juhtunud nii siis, kui välismaise firma eestlasest tippjuht on asunud „liigselt” toetama kohalikku kogukonda või kultuuri või sporti või tervishoidu jne.

Siin me ei tohiks mingil juhul teha isiklikult etteheiteid palgalistele tippjuhtidele, kes tõemeeli püüavad meie kogukondi aidata. Nemad peavad aga oma rahvustunde maha suruma ja toimetama rahvusvahelise kapitalismi reeglite järgi. Loomulikult ei kuulu nende eelistuste hulka ei meie rahvuse säilimine, ei kogukondade ega põlisrahva heaolu ega tööliste palga tõstmine. Nemad peavad teenima välismaistele omanikele kasumit ja ainult kasumit. Kui kaua nende närv, südametunnistus ning tervis sellisele ülekohtule vastu peab, on iseasi.

Puukettevõtted tegutsevad eestlaste heaolu vastu. Kurioosse näitena tooksin esile, et Eesti riik on lasknud puukettevõtetel tegutseda ka sellistes valdkondades, kus neid kogukonna heaolu huvides ei tohiks üldse olla.

Siia kuuluvad välismaalaste omanduses olevad paljud energia-, soojuse-, kütuse-, vee-, prügi-, pangandus-, kaubandus- jt kohalikku kogukonda teenindavad ettevõtted. Puukfirmad koguvad endale ja viivad siit välja kokku ca 10 miljardit (!) eurot või rohkemgi aastas (kasum + kõikvõimalikud juhtimis- ja teenindusmaksud).

Loomulikult ei jagu meil niiviisi raha ei õpetajatele, päästjatele, pensionäridele, arstidele jne. Kui keegi väidab, et saame ise toetustena Euroopa Liidult rohkem raha, kui sinna maksame, siis räägib ta mingist muust rahast, mille hulka pole arvatud puukfirmade poolt Eestist välja viidavat raha. Ajakirjanduse kaudu anti meile teada, et näiteks Poolast viivad Euroopa puukfirmad välja rohkem raha kui Euroopa Liit Poolale toetustena maksab. Eesti kohta pole selliseid andmeid avaldatud. Tundub, et Euroopa Liidu meeletu bürokraatiamasin põhjustas ka Brexiti ehk Inglismaa väljumise Euroopa Liidust.

Kuidas raha Eestisse jätta? Reaalne oleks kehtestada nn Tobini maks, millega maksustatakse Eestist väljaviidav (ülekantav) raha. Idee on väga vana, kuid rahavõimul on seni õnnestunud vältida selle seadustamist.

Ma ei poolda puukettevõtete kasumi tulumaksustamist, sest väga suur osa tuludest kanditakse välismaale mitte kasumina, vaid mitmesuguste teenusmaksetena. Sellele võis hiljaaegu ajakirjandusest head tõestust lugeda. Selgus, et kõik välismaised jaekaubandusketid olid 2012. aastal millegipärast kahjumis; kasumit oli teeninud vaid mõni Eesti ettevõte.

Küsin: Mis mõtet on välismaisel emafirmal hoida Eestis tütarfirmat, kui see kasumit ei teeni? Aga sellepärast, et kui on võimalus lihtsate ülekannetega viia Eestist välja juhtimis-, teenindus- jm raha, siis pole ju kasumi teenimine Eestis enam üldse vajalik! Pealegi maksavad igasuguse maksu kinni ikkagi lõpptarbijad ehk meie ise.

Kogukonnad (külad, vallad, linnad) peaksid kõikide valimiste eel tõsiselt mõtlema, kui kaua nad sellise olukorraga lepivad. Ma aktsepteerin täielikult selliste välisfirmade kohalolekut, mis Eestisse sisse toodava tooraine ja teabe baasil meile tulusat tööd ja tegevust pakuvad ning ka õiglast tulu ja kasumit teenivad.

Sootuks teisiti tuleks aga suhtuda avalikke teenuseid pakkuvatesse või kohalikul toorainel (maa, mets, kalavarud, maavarad jms) parasiteerivatesse välisfirmadesse. Totaalne vabaturg ning kapitali ja tööjõu vaba liikumine on head ainult seal ja seni, kuni nad on meie kogukonnale kasulikud. Kui nad aga hakkavad omakasu huvides kogukondi ja kohalikku elanikkonda vaeseks tegema ja ikestama, tuleb kogukondadel jõuliselt sekkuda.

Puukfirmade rohkuse tõttu jäävad Eesti kogukonnad järjest vaesemaks ning neil ei ole puukfirmade arvukuse ja turuvõimekuse suurenedes praktiliselt mingeid võimalusi oma rahva keskmise palga suurendamiseks. Puukfirmad jt kasumile orienteeritud ettevõtted viivad kogukonnast tulud ja raha lihtsalt ära. Ainuüksi välismaiste kommertspankade turuosa on ligi 100% ja nende intressideks lisatakse meil mis tahes kauba hinnale mõnedel andmetel koguni ligi 40%.

Kui see ei ole röövkapitalism, siis mis see siis on? Tagajärjeks on elujõulise elanikkonna lahkumine riigist, mille tulemusel käib alla ka kogu ühiskond: moraal, kohaliku tööjõu kvalifikatsioon, ettevõtluse tase… Nii tohutut väljarännet kui viimastel aastatel pole Eestis ka kõige viletsamatel aegadel toimunud. See on rahvuse katastroof. Seda teavad suurepäraselt ka meie võimulolijad.

Kuid tundub, et valitsuse ja Riigikogu käed ja suud on rahavõim nii tugevasti kinni sidunud, et nad suudavad väliskapitalile ainult hosiannat laulda, sisuliselt oma inimeste heaks mitte midagi muutmata. Tegeldakse üksnes kosmeetiliste parandustega (nt rahvakogu, peenhäälestamine, toetuste lubamine jne), mis üldist olukorda ei muuda.

Nii oleme nõiaringis, millest väljapääsu valitsuselt ja Riigikogult pole loota. Tuleb ise hakata oma elu korraldama. Vajadusel tuleb kohalikel volikogudel ka puukfirmadele ja valitsusele vastu hakata ning omapoolseid tingimusi esitada. Radikaalselt tuleb tegutsema hakata kogukondadel (linnadel ja valdadel) ning ise ühiselt poliitikat tegema hakata.

Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides pööratakse järjest rohkem tähelepanu kohalike väikeettevõtjate, talude ja ühistute arendamisele. Lisaks on EL vastu võtnud ühistegevust toetavaid akte, millest meie valitsejad pole vist kuulnudki, kuid mille rakendamine oleks meile suureks abiks. Tundub, et terve kapitalistlik maailm on muutuste lävel. Ka Eesti võiks eeskujuks võtta näiteks Guayana Kooperatiivse Vabariigi ja viia riik ühistegevuslikele alustele.

Alustada võiks koondumisest Eesti Ühistegevuse Liidu ridadesse.

5 kommentaari
  1. u. 5 aastat ago
    Reply

    Riigi ressursside abil toodetud tulu peaks jääma kohaliku majanduse arendamiseks ning rahva elujärje parandamiseks. Ajalugu tõestab, et puukide (sh. puukvalitsejate) pähe see teadmine ei mahu…

  2. Elmer Hill 5 aastat ago
    Reply

    Rääkige ka sellest, kui kaua teie ajaleht Kesknädal veel eksisteerib!Peatoimetaja te “rahapuudusel” juba vallandasite.Mis toimub, seltsimehed?

  3. maali maalt 5 aastat ago
    Reply

    CNN näitas, kuidas USA viib sisse uued sanktsioonid Venemaale gaasitrassi pärast. Huvi pärast vaatasin, kuidas siis Venemaa reageerib selle peale. Saates 60 min. ajas mind naerma üks poolakas ja ukrainlane. Kuna nii Poola, Ukraina ja ka Baltimaad maksavad USA gaasi eest 30% rohkem, kui Vene gaasi eest. Venelane küsis, et mis mõtet on raisata rahva raha nii masohhistlikult mõttetult. Huvitav oli poolakast politoloogi vastus, et tema armastab USA imperialismi ja tema olemist maailma politseinikuks rohkem, kui venelaste heatahtlikku demokraatiat. Mnjah, ju siis eestlased armastavad samuti masohhistlikult USA-d.

    • to ajupestud maali maalt 5 aastat ago

      Palun mine oma “heatahtlikule” venemaale tagasi, sinu rumalad kiunumised ei ole enam naljakad – burešini ajad on ammu möödas, ärka ülesse troll.

  4. harry 5 aastat ago
    Reply

    Saalomoni Tarkuseraamat«16
    Egiptus ja Iisrael: karistus ja kasvatus
    161 Sellepärast oli õige, et neid seesugustega nuheldi,
    vastikute putukate rohkusega piinates.
    2 Niisuguse nuhtluse asemel tegid sa oma rahvale head:
    suure isu täitmiseks valmistasid haruldase roa,
    andes neile toiduks vutte –
    3 olid ju egiptlased süüa tahtes kaotanud vajaliku isu
    neile kallale saadetud loomade vastiku välimuse tõttu -,
    kuna aga need, kes pisut aega puudust tundsid,
    said osa hoopis uuest roast.
    4 Sest neile, rõhujaile,
    pidi tulema paratamatu puudus,
    sinu rahvale aga pidi näidatama,
    kuidas nende vaenlasi piinati.
    5 Sest ka siis,
    kui elukate hirmus viha tuli sinu rahva peale
    ja neid hävitati vingerdavate madude salvamise läbi,
    ei kestnud sinu viha lõpuni,
    6 vaid neid hirmutati pisut aega hoiatuseks,
    ja nad said päästemärgi
    meenutama sinu Seaduse käsku.
    7 Sest kes pöördus,
    seda ei päästetud nähtu pärast,
    vaid sinu poolt, kõigi Päästja.
    8 Ja sellega panid sa ka meie vaenlased uskuma,
    et sina oled lunastaja kõigest kurjast.
    9 Neid tappis ju rohutirtsude ja parmude hammustus,
    ja nende hingele ei leidunud ravimit,
    sest nad olid seesugust nuhtlust väärt.
    10 Sinu lapsi aga ei kahjustanud mürkmadude hambad,
    sest sinu halastus astus vastu ja tegi nad terveks.
    11 Neid salvati sinu sõnade meenutuseks,
    ja nad päästeti ruttu,
    et nad ei langeks sügavasse unustusse
    ega jääks ilma sinu heategudest.
    12 Neid ei parandanud ravimtaimed ega plaastrid,
    vaid, oh Issand, sinu sõna, mis kõike parandab.
    13 Sest sinul on meelevald elu ja surma üle,
    sina viid alla surmavalla väravaisse
    ja tood jälle üles.
    14 Inimene ju tapab küll oma kurjuse tõttu,
    aga välja läinud vaimu ta tagasi ei too
    ja vangistatud hinge ta ei vabasta.
    15 Sinu käest põgeneda on aga võimatu.
    16 Sest jumalakartmatuid,
    kes ei tahtnud sind tunda,
    piitsutati sinu käsivarre rammuga,
    haruldased vihmavalingud ja rahehood
    ning vältimatud rajuilmad jälitasid neid,
    ja tuli tegi neile lõpu.
    17 Mis veelgi imelisem:
    kõike kustutavas vees oli tulel suurem võimus,
    sest loodus sõdib õigete eest.
    18 Teinekord tuleleek aga vaibus,
    et see ei põletaks loomi,
    kes olid läkitatud jumalakartmatute kallale,
    et need seda nähes mõistaksid,
    et neid piinab Jumala kohus.
    19 Teinekord põles see keset vett
    tavalisest tulest võimsamana,
    et hävitada ülekohtuse maa viljad.
    20 Selle asemel söötsid sa oma rahvast inglite roaga,
    ilma et nad oleksid vaeva näinud,
    andsid neile taevast valmis leiba,
    mis iga isu rahuldas ja igale maitsele vastas.
    21 Sest sinu olemus
    ilmutas sinu lastele sinu armsust,
    ja vastu tulles vastuvõtjate soovile
    muutus selleks, mida igaüks himustas.
    22 Aga lumi ja jää panid vastu tulele ega sulanud,
    mõistmiseks, et tuli, mis leegitses rahehoogudes
    ja vihmavalinguis välku lõi,
    hävitas ainult vaenlase vilja,
    23 ja teinekord – et õiged saaksid süüa –
    unustas oma loomupärase jõu.
    24 Sest loodus, mis teenib sind, Looja,
    tõuseb ülekohtuste karistamiseks,
    ja leebub, et head teha neile,
    kes sinu peale loodavad.
    25 Sellepärast loodus
    ka tookord igati muutudes
    teenis sinu kõiketoitvat andi
    palujate soovi kohaselt,
    26 et sinu lapsed, keda sina, Issand, armastad,
    õpiksid, et inimesi ei toida maaviljad,
    vaid et sinu sõna peab ülal neid,
    kes sinusse usuvad.
    27 Sest see, mida tuli ei hävitanud,
    sulas otsekohe,
    kui seda soojendas põgus päikesekiir,
    28 mõistmiseks, et sind tuleb tänada enne päikesetõusu
    ja sinu poole palvetada aovalgel.
    29 Sest tänamatu inimese lootus
    sulab otsekui talvine härmatis
    ja voolab ära kui kasutu vesi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.