Riigihalduse minister Jaak Aab tutvustab teisipäeval Eesti linnade ja valdade liidu volikogu liikmetele haldusreformi tulemusi ja valitsuse edasisi plaane riigireformi elluviimiseks, seda eelkõige regionaalpoliitilises vaates.
„Riigireform on valitsuse prioriteet,“ rõhutas Aab kohtumise eel. „Soovin kohalike omavalitsuste esindajatega riigireformi edasised sammud koos üle vaadata ning läbi arutada nende ettepanekud ja murekohad. Eelkõige on fookuses riigitöökohtade pealinnast väljaviimine ning riigimajade projekt. Neil on kahtlemata suur positiivne regionaalne mõju, sest nii suureneb riigi kohalolek maakondades.“
Valitsus kiitis augusti alguses heaks riigireformi esialgse tegevuskava aastateks 2019-2023 ning toetas sealhulgas ka üle-eestilist regioonidesse värbamise põhimõtte juurutamist avalikus sektoris. Sellega soovitakse soodustada avalikus sektoris asukohast sõltumatut ja pealinnavälist värbamist seal, kus tööülesanded ja töökoha profiil seda võimaldavad.
Riigimajade rajamise eesmärk on sarnaste teenuste pakkumine ühest asukohast, riigiteenistujate suurem koostöö asutuste üleselt ning kaugtöökeskkonna loomine. Riigimajad luuakse kõigis maakonnakeskustes peale Tallinna ja Tartu.
Riigireformi esialgse tegevuskava viis olulisemat suunda on tegevuspõhisele eelarvele üleminek, riigiasutuste valdkondlikud ümberkorraldused, tugitegevuste konsolideerimine, bürokraatia vähendamine ja regionaalpoliitika.
Lisaks tutvustab Aab linnade ja valdade liidu volikogu liikmetele haldusreformi tulemusi ning osalt just reformist tõuke saanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) revisjoni plaani. „Pärast linnade ja valdade liiduga kohtumist ongi meil veel samal päeval toimumas ka KOKS-i revisjoni ekperdikomisjon, kus arutame üheskoos valdkonna spetsialistidega, millise aja- ning tegevusplaaniga me omavalitsuste seadusandluse üle vaatamisega edasi lähme. Minu selge soov on anda pärast haldusreformi võimekamaks muutunud linnadele ja valdadele suuremat otsustusõigust ja vastutust.“
torkab silma üks suuri vigu – nn riigimaju tahetakse taas ehitada kolgastest eemale keskustesse. Seda tuleks teha just vastupidi, need tuleks ehitada või eelistatavalt vanad olemasolevad hooned ajakohastada just mahajäänud kohtades. See viiks elu maale tagasi, sest mitte kõik pereliikmed pole raalimängurid. Samuti vajavad meie põllumehed väärilist järelkasvu, omadest lastest enam ei piisa. Paljud põllumaad on kasvanud sööti või võssa, mitte kedagi see ei huvita, sm Aaba kõige vähem. Põllumees peab elama kohapeal, mitte käima bussiga 50km eemalt maad harimas.
Hr.J.Aab, on tõesti viimane aeg hakata vähendama igasuguseid mõtetuid riigi palgal olevaid “tsinovnikuid”. Vaatasin eilset “Kuuuurija” saadet ja lausa hing läks täis. Elan ise Elvas ja tean mitmeid vabu pindasid kuhu peale väikest remonti saaks paigutada see kuuelapsega pere, kuid valla “tsinovnikud” ei ei viitsigi või ei soovigi probleemiga tegeleda. Samal ajal räägime, et on vaja elanike juurdekasvu suurendada.
Elan pikki aastaid Valga linnas ja näen kuidas linna elu hääbub. Siin ei ehitata midagi vajalikku. Ehitati küll keskväljak mingi arusaamatu puukuuri meenutava estraadiga selle keskel ja samas üle sõidutee jalakäiatele ülekäigukoht väga järsu tõusega, kuhu auto põhi lausa vastu käib isegi väga tasase sõiduga, kuid tööstust jne., kus inimesed tööd saaksid ei ole enam aastaid rajatud. Läti Valka ehitab linna äärde suurt (on osaliselt juba valmis) tööstuskompleksi, kus on juba saanud ja saavad paljud tööd, töötab juba pelletitehas jne. kuid Valgas pole midagi. On suur kari igasuguseid “ülemusi” , kelle jutule on raske saada ja kes tegelikult midagi ei suuda otsustada ja lahendada. Olen mitmete küsimustega nende poole pöördunud – üks juhatab ühe juurde , teine teise juurde ja nii edasi, ei soovita kuu-
latagi.
Aab ainult oma paberimäärijaid sinna küüditada tahabki. Ning neid ei paigutata vanadele remonditud pindadele, vaid neile ehitatakse rahva raha eest tuliuued elamud. Mis varsti loomulikult ärastatakse ja maha müüakse.