Eesti võtab üle EL-i tulirelvadirektiivi

Foto on illustratiivne. TOOMAS HUIK/SCANPIX

TALLINN, 5. september, BNS – Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks seadusemuudatuse, millega Eesti võtab üle Euroopa tulirelvadirektiivi.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks siseministeeriumi ettepaneku võtta üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid, edastas valitsuse pressiesindaja. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli eelmise aasta 14. september.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtivate seadustega muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Näiteks, kui seni sai Euroopa tulirelvapassiga jahipidamiseks EL-is relvadega reisida iga kord selleks luba küsimata, siis edaspidi saab sel eesmärgil tulirelvapassi alusel lihtsustatult EL-is liikuda vaid C-klassi relvaga, B-klassi relvaga liikumiseks on vaja igakordselt taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks politsei- ja piirivalveametist ühekordne luba.

Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Eelnõu järgi võib kollektsiooni asutada ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ning uudsena nähakse seaduses ette, et see ei tohi ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda.

Politsei- ja piirivalveametil tuleb enne kollektsioneerimisloa väljastamist hinnata isiku sobivust kollektsionääriks ja hinnata ka isikust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule. Kuna koguda on lubatud muu hulgas automaattulirelvi, sh kuulipildujaid, ning enamohtlikke padruneid ja tulirelvi, peab riik loa andmisel kontrollima isiku tausta hoolikalt, et välistada ohtlike ja suure tulejõuga tulirelvade sattumine ebasoovitavate isikute kätte.

Riikliku järelevalve tõhustamise eesmärgil lühendatakse kõigis EL-i riikides kollektsioneerimisloa kehtivust kümnelt aastalt viiele samamoodi teiste relvalubade kehtivusajaga. Kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale, mis on valmistatud pärast 1945. aastat, seatakse piirid, et kollektsiooni ei kogutaks piiramatus koguses tänapäevaseid relvi ja laskemoona, mis võib kujutada julgeolekuriski.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

2 kommentaari
  1. Kas 1 aasta ago
    Reply

    poleks lihtsam liigitada relvi selle järgi, kas nendega saab tappa teist inimest või mitte. Esimesed oleks siis surmarelvad, teised mängurelvad. Edasi võiks samuti liigitada, kuid oluline oleks eelnevaga juba tehtud.
    Ja millest ma üldse aru ei saa, miks peaks sportrelvad olema tulirelvad? Õhkrelvadest piisaks. Ning nii et kõigile antaks ette ühesugused õhupüssid või -püstolid. Enna võistluslaskmist tohiks sportlane teha 5 katselasku, et relva tundma õppida. Nt kell 13.30 7,5, kell 11 8,5, kell 17 9,5, kell 20 9,5, kell 22 10. Ja lase. Edasine on juba sinu vastutusel.
    Sama käiks laskesuusatamise kohta.
    Laskekaugus oleks 10m ja 25m, rohkemat ei vea õhkrelvad välja. Lastaks 4,5mm kuulidega, mis peaks samuti olema ühelt valmistanult.
    Algul oleks eellaskmine, kust pääseks edasi 10…15 paremat (silmad võivad kattuda), lõpplaskmises laseks juba kõik ühe ja sama relvaga.
    Ka ei peaks relvi kaasa tassima jahile minnes, jahirelvad tuleks rentida kohapealt. Ning jahireegel lubaks linde ja loomi lasta vaid selle piires, mis ise suudetakse ära süüa. Mitte ei lubataks ega soositaks selliseid massimõrvu nagu meil kombeks, peaasi et pappi tuleks.
    Nii et pole vaja ülds erelvi üle piiri toimetada ega kodus lakas või keldris hoida. Neid ei tohikski seal lubada. Iga relv tekitab tahtmist kedagi tappa.

  2. Taparelvi 1 aasta ago
    Reply

    leidub igat sorti. Kuid ilmsemad ja kontrollitavad on tulirelvad. Vastus tuleb valida 2 vahel: kas relva pole mitte ühelgi ja kas relvad võivad olla kõigil. Esimesel juhul pole kellelgi võimalust kedagi tappa, teisel juhul on kõigil, kuid kasutavad seda võimalust vähesed. Seega on selge, et arukam on relvitus. See tagab tulirelvadega tapmise võimatuse ning tapetaks emuude relvadega, mille piiramine on ise küsimus. Kui aga relvad lubada, siis nagunii keegi kedagi tapab ning siis võib juba küsida, kas oma inimeste tapmine ongi valitsuse eesmärk? Inimestel ju kainet mõistust pole ning sellele ei saa loota.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.