TALLINN, 16. september, BNS – Lageraietega seotud kollektiivset pöördumist arutanud keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on pöördumises vasturääkivusi ja mitmeid soove, mille mõju on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuest laiem.
Savisaar märkis, et pöördumise pealkiri “Lageraied ajalukku” ja selle sisu ei lähe küll kokku, sest pöördumises soovitakse lageraiete mahtu vähendada, mitte saata ajalukku, teatas riigikogu pressiteenistus esmaspäeval BNS-ile. Lisaks sisaldas pöördumine mitmeid soove, mille mõju on märksa laiem kui RMK tegevus.
Savisaare sõnul on metsa raiemaht olnud aruteluteema nii varasemal ajal kui ka nüüd seoses pöördumisega. “Oleme jätkuvalt seisukohal, et metsa raiemahud peavad olema kontrolli all ja looduslikku mitmekesisust tuleb kaitsta. Metsade majandamisel on vaja tagada tasakaalustatud tegevus,“ ütles Savisaar. „Otsused metsamajanduses ei puuduta üksnes puuraidureid, vaid omavad märksa laiemat mõju nii kliimale, looduslikule mitmekesisusele , sotsiaalmajandusele kui ka ettevõtlusele.“ ütles Savisaar. Tema hinnangul pole lahenduseks emotsionaalsed otsused, vaid tuleb leida sisuline ja argumenteeritud tegevuskava.
Komisjoni aseesimees Yoko Alender tundis muret, et miks raiemahud on kasvanud, millest see tuleneb, kas riigi suuremast ootusest kasumlikkusele, inimeste otsusest või tuleneb see metsa seisukorrast. Ta leidis, et metsa majandamise korraldamisel on tähtis leida huvidevaheline tasakaal.
Arutelu käigus tõid pöördumise algatajad esile, et nende arvates pole vaja muuta kehtivat seadusandlust, sest probleemi saab lahendada valitsuse määruste tasemel. Pöördumise peamine nõue on vähendada riigimetsas lageraiete pindala. Hetkel on lageraiete piirmäär seitse hektarit, aga on juhtumeid, kus need ulatuvad kümnetesse hektaritesse. Lageraie probleem on, et mets ei uuene piisavalt kiiresti ega piisava liigirikkusega. Oleme liikide väljasuremise olukorras. Kui mets lugeda liiga vara uuenenuks, siis see sunnib liike taanduma ja ökoloogiline keskkond ei taastu. Looduskaitsealadel ja rahvusparkides ei tohiks RMK metsa majandada, selgitasid pöördumise algatajad.
Komisjon kuulas ära istungil osalenud nii kollektiivse pöördumise kui ka asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad. Pärast seisukohtade analüüsi tuleb komisjon teema käsitlemise juurde tagasi.
Erki metsandusest sittagi ei jaga, ma ei imesta. Sest asi on hoopis muus. Toon need valukohad järjestikku välja.
1) Asi pole raiemahtudes üldiselt, vaid nende kuhjumises lähedastele metsaaladele. Nimelt on lanke, kus mitmel kõrvutiasuval on mets paari aastaga maha saetud, et tekitatud on mitmesajameetrine lagendik. Ehkki peaks aru saama, et naaberlangil ei tohiks uut lageraiet teostada enne 8…12 aastat. Muidu ei jätku looduslik taastootmine ning enesekaitse. Taolist laastamist tehti ka ENSV-s, kui oli vaja vedada puid ette raudteejamadesse, siis valiti ikka lähim võimalus. Nii laastati Käru ja Venevere vaheline mets, varem Peressaare ümbrus. Seal olid koguni raudteeharud metsa pikendatud. Google’i kaartidelt on näha laastamisraideid Alutaguses.
2) Levinumate tarbepuuliikide saagimisvanus peab olema 80 aastat ja enam. Vaid nakatunud ja kuivanud metsas võib saagida varem. Meil aga võetakse mets maha juba 40-aastasena. Lugesin suvel ise aastarõngaid lähedastel lankidel Kagu-Eestis. 7 aastat olid kenad metsad, nüüd võeti 2 aastaga kõik noored puud maha. Põhjus: jaburate keskbandiitide halduskorralduse muutus, sest uutele suurte valdade juhtidele oli raha vaja ja anti kohe luba mets maha võtta. Ja kindlasti võetaks eka järgmisel talvel ja suvel. Jah, isegi suvel, ehkki peaks selge olema, et metsa lõigatakse septembri lõpust aprilli keskpaigani. Nagu ka suvel kasvatatakse põlluvilju. Meil aga metsandusvõhiklikud savisaared räuskavad, et aga metsamehed vajavad ju tööd ja sealt saab võltsvalitsus pappi.
3) Üks väike viga, kuid ikkagi viga on tõk, et pärast männikute hävitamist jäetakse alles kümmekond üksikut puud. Seda meie ametnikud ei tea, et need puud on kasvanud metsa sees teiste puude varjus ega ole nii tugevad kui kogu elu avamaal kasvanud männid. Nad pole tormidega harjunud. ja kui nüüd tuleb kena torm, siis pooled männid lausa puhutakse keskelt pooleks. Lollpead peaksid õppust võtma, et alles tuleb jätta salud, et puudel oleks üksteise tuulekaitse. Kui ümber juba noored männid suureks kasvavad, saaks need vanad koos maha võtta ning ringlus korduks. Hea et kuuskedega taolist lollust ei tehta, nende juured lähevad maapinna lähedalt ja tugev tuul kisub nad juurtega väkja. Seda on näha ka teede ääres kaitsetutest kuuskedest.
4) Teede äärde tuleb jätta metsariba. See asendaks kunagisi lumeredeleid ja jätaks ka petliku mulje rohelusest. Kahjuks hekid paljudes kohtades ei õigusta, massiliselt on seal puid ära kuivanud ja kui 5 aasta takka nad maha võetakse, siis on masendavad augud kaitseribas näha.
5) Erki kindlasti ei tea, et meil pole peale kasvamas niipalju puitu, kui praegu maha võetakse. Asi selles, et praegu on küll ülekasvanud metsa, kuid liigiti ja paikkonniti ei jaotu nad ühtlaselt. Ainult raiemaht petab ja nii võetakse pimesi maha ka pealekasvav noorem mets. Mida me teeme 25…40 aasta pärast, Erkit ja kampa enam ei huvita. Siis on aga raiemaht poole väiksem. Keda siis süüdistatakse? Kindlasti mitte targutavat Erkit.
6) Miks pole ühe arvestuse alla vidud nii rahva- kui ka erametsa? Kui praegu mingi omanik tahab, müüb ta oma metsa maha ja läinud see 40-aastane mets ongi. Kuigi peaks kogu meie mets olema väikeste lankide kaupa jaotatud aastatele, millal kuskil tohib puid saagida. Nii oleks kõigil teada, kuidas metsa hoitakse ja millal kuskil lagedaks tehakse.
7) Lankide suurust tuleb suuresti vähendada. Praegu on küll oma piir peal, kuid seda naaverlankide hävitamisega rikutakse kõvasti. Peaks aga olema 1ha piirmõõduks. Ning naaberlangil saagimine oleks lubatud 8…12 aasta pärast. Siis suudaks me vältida ka tohutuid lagendikke nagu nüüd näha võib.
8) Raiemahu hulka arvestades tuleb sealt kohe välja jätta pargid ja looduskaitsealad, samuti soised alad, kus nagunii midagi ei saeta, sest tulem on tühine ehk kasutegur väike. Ka on seal raskusi väljaveoga, sest jää ei kanna rasket traktorit. Meil aga trossivedu pole millegipärast moes, kõike tahetakse saada otse ja ruttu. Taas on põhjuseks ahnus.
Aitab sellestki. Alustada tuleks aga sellest, et kogu see metsanduse juhtkond tuleks lahti lasta ning asemele panna asjast huvitayud ja asja tundvad metsamehed. Ning sellised võhikud nagu erkid, peaks metsandusest kaugel eemal hoida.
Metsavahid tagasi!!!