21.09.2019
Valitsuserakonnad on politseijuht Elmar Vaheriga seotud skandaalist taastunud ning toetajad tee nende juurde tagasi leidnud, selgus Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud uuringust.
Erakondade reitingutabelit juhib endiselt konkurentsitult Reformierakond, kuid sel kuul on osa oravate toetajatest kaduma läinud. «Augusti keskpaiga pinged mõjusid vaid lühikest aega,» kinnitas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog. Ta viitas, et augustis uutesse kõrgustesse tõusnud opositsiooniparteide toetus tuli tõenäoliselt juhuslike toetajate arvelt, kes pettusid korraks ja võõrandusid oma algsest valikust. Torm on aga raugenud.
Eelmisest küsitlusest saadik ei ole valitsuserakonnad skandaalide keerisesse sattunud. Poliitika on kulgenud pigem rahulikus rütmis, sest kuivõrd riigieelarve läbirääkimised alles käivad, ei ole valitsus veel ka mõjukaid otsuseid vastu võtnud. Ka riigikogu alles alustas tööd. Võib öelda, et peaminister Jüri Ratase umbusaldushääletus augusti lõpus, mis läbi kukkus, ei avaldanud toetusarvudele tohutut mõju.
Septembrikuises uuringus osales 1261 inimest. Kui homme toimuksid valimised, siis hääletaks Reformierakonna poolt 32,8 protsenti vastanutest. See on nelja protsendi võrra vähem kui eelmisel kuul. Sotsiaaldemokraatidele annaks hääle 11 protsenti küsitletutest.
«Koalitsioonierakonnad on olnud ka aktiivsemad. Valitsuse otsused, olgu need eelarve- või muud arutelud, on meedias olnud esiplaanil. Kandev roll on olnud koalitsioonierakondadel. Opositsiooni roll on olnud meedias kommentaare jagada,» põhjendas Voog valitsusparteide toetuse kasvutrendi.
Näiteks oli veel augustis Isamaa toetus suisa alla valimiskünnise, aga nüüd on jõutud seitsme protsendini. Teinekord häälekamate koalitsioonipartnerite varju jääval Isamaal on viimastel nädalatel olnud ka rohkem võimalusi pildis olla, sest avalikkuse fookuses on olnud nende põhilubadus – teise pensionisamba reform. Mis hakkab saama pärast pensionisamba vabatahtlikuks muutmist, on Isamaa poliitikud saanud selgitada nii telesaadetes, leheveergudel kui ka riigikogus. Tundub, et see on ära tasunud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna toetus tõusis samuti, ent Isamaaga võrreldes oli see tagasihoidlikum. Reformierakonna järel on nüüd toetustabelis teise koha sisse võtnud EKRE 18,4 protsendiga. Keskerakonnale on jäänud kolmas koht 16,5 protsendiga.
Koalitsioonierakondade toetuse kasv mõjub hästi ka kogu valitsuse toetusele, mis on septembris 41,9 protsenti.
Muust rahvusest valijad toetasid septembris kõige rohkem Keskerakonda nagu tavaliseltki. Isamaal ei olnud septembris küsitletud inimeste seas aga mitte ühtegi teisest rahvusest toetajat peale eestlaste. «Isamaa ongi nulli ja kahe protsendi vahel kõikunud. Nende toetus mitte-eestlaste hulgas on marginaalne,» ütles uuringuekspert Voog.
Samas paistab muust rahvusest valijate seast silma aga EKRE äkiline tõus. Võõramaalasi sageli krõbedate sõnadega kostitanud EKRE toetus kõigub tavaliselt seitsme-kaheksa protsendi juures, aga septembris tegi erakonna toetus selles valijagrupis hüppe 17,4 protsendile. Voogi sõnul võib põhjuseks olla see, et EKRE on koalitsioonis Keskerakonnaga, mis on muust rahvusest inimeste meelispartei.
Kuna erakonnad esinevad sageli üheskoos meedias, on võimalus, et see on EKRE-le kasu toonud. «EKRE maailmavaade on lähedane ka mitte-eestlastest konservatiividele,» märkis uuringuekspert Voog. «Samas võib see olla tingitud ka juhuslikust massist ja järgmine kord toimub tagasivõnge,» lisas ta.
Keskerakonnal jääb aga Tallinnas toetajaid aina vähemaks. Septembris toimuvatel riigikogu valimistel hääletaks Keskerakonna poolt 17,5 protsenti tallinlastest. Augustis oleks see arv olnud veel veidi kõrgem: 19,7 protsenti. Vastukaaluks püsib Reformierakonna toetus pealinlaste seas kõrgel: oravapartei poolt hääletaks üle 40 protsendi Tallinna elanikest. Neljakümne toetusprotsendi piiri ületas Reformierakond esimest korda augustis ja nagu näha, on kuu vältel seda hoitud.
Valijad ei kipu aga unustama ka neid erakondi, kel riigikokku asja ei ole. Näiteks Eesti 200-l leidub arvestatavalt toetajaid ka kaheksa kuud pärast riigikogu valimisi, ehkki erakonnal pole saadikuid Toompeal ega kohalikes omavalitsustes. Nende poolt hääletaks 7,5 protsenti valijatest. Alates märtsist on Eesti 200-l olnud stabiilselt rohkem toetajaid kui valitsuserakonnal Isamaa. See tendents üllatab seda enam, et valimiste järel on Eesti 200 avalikkuse ees esinenud pigem harva, ja kui, siis tagasihoidlikult.
BNS
et kui iga päev mingi ajuloputusrühm avaldab mingi toetuse, siis peab seda ka pidevalt kajastama? Mis mõte sel on? On ju teada, et kõiguvad just kõhklejad ning nende jooksvad häälekesed pole sentigi väärt. Tähtis on põhitoetajaskond. Mõnel on seks kümnendik, mõnel kuuenadik, mõnel kolmandik. Kui midagi soo arvel juurde tulebki, siis on see puhtalt ajutine ning võib muutuda iga totruse järel.
Kahjuks kesknädala seltsimehed taolisi asju ei taipa, sellepärast peavad ka Kn lugejad pidevalt seda soppa neelama.
Aga kuidas saaks E.Savisaare toetajad tagasi. Millegi pärast keskerakondlasi võib laimata ja nende tervist rikkuda ning keegi ei astu nende eest välja. Ju Vaheril oli reformierakondlaste soosing. Mul ei ole selle mehe vastu midagi aga paljud teised on olnud hullemates olukordades ja neid millegi pärast ei kaitsta.
Arvan et toetajaid tuleks veelgi kui TTV võtaks programmi jälle parima saate Meedia Keskpunkti. Miks just see saade ära jäeti. Mul poleks mõnest teisest saatest kahju.Olen pettunud.
polnudki rahas, tegu on keldri kokkuleppega, et rehvid ja peded võimule sahkerdada. Kes kellele kui palju maksis, jääb esialgu saladuseks.
Aga see ei meeldinud reformierakondlastele ja kohe hakkasid nuhkima ning plagiaati leiutama. Nad oleks tahtnud skandaali edasi arendada. Seal Reformi tagatoas töötab terve meeskond otsides süütõendeid, ainult nad ise on süüdistustest vabad. Jube ja hädaohtlik seltskond et kes ei täida nende tahtmist see matedakse maha. Nende tegevus meenutak kgb oma, sama jul ja alatu.Aga see mis tehti Savisaarele on eriti julm ja alatu.