Anneli Ott, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
Roheline planeet ja keskkonnahoid on järjest enam jõudnud avalikesse diskussioonidesse ja inimeste omavahelistesse vestlustesse. Oleme jõudnud ajastusse, kus kõigil maailma rahvastel on omavahelises suhtluses üks ühine mure ja loodetavasti tulevikus ikka positiivseid võimalusi pakkuv väljakutse – kliima!
Kogu maailma puudutavate kliimamuutustega võitlemise on enda kanda võtnud Euroopa Liit. Nii seati hiljuti suund saavutada 2050. aastaks nüüdisaegne, konkurentsivõimeline kliimaneutraalne majandus. See tähendab, et liikmesriigid emiteeriksid tervikuna sama palju kasvuhoonegaase kui neid seovad. Radikaalseid muutusi on aga vaja, arvestades kliimakriisi tõsidust.
Kliimaneutraalsus pakub huvi ka Eestile. Suvel kuulas valitsus Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid, kuidas Eestis 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ettepanekute seas on näiteks taastuvatele kütustele ülemineku jätkamine, ühistranspordi, elektriautode ja kergliiklusteede arendamine ning raudteetranspordi toetamine.
Sügisistungijärgu saabudes alustasime Euroopa Liidu asjade komisjonis kuulamistega, et võimalikult edukalt edasi liikuda Eesti ja kogu Euroopa Liidu poolt seatud eesmärkidega. Peame oluliseks kaardistada kõik võimalused, kuidas Eesti suudaks 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsuse. Paraku tähendab see Eestile seniste tulevikueesmärkide revideerimist, sest vastavalt praegusele kokkuleppele peab Euroopa Liit 2030. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside koguheidet, võrreldes 1990. aasta tasemega 40 protsenti. Aastaks 2050 aga juba 80 protsenti vähem kui 1990. aastal, selgub Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.
Kahtlemata töötab Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega selles suunas, et üle minna null-süsinikuheitega majandusele. Minu arvates ei saa järjest suurenev tarbimine ja majanduskasv enam vabandada looduse hävitamist. Meie tuleviku heaolu ning kestliku majanduse nimel peame tooma ohvreid mitmetes valdkondades nii üksikisiku kui ka riigi tasandil. Uute tehnoloogiate arendamine ning kasutuselevõtt energeetikas, tööstuses, transpordis, põllumajanduses ja paljudes teistes valdkondades eeldab suuri investeeringuid ning kogu ühiskonna ühist kokkulepet nendesse arengutesse panustamiseks.
Eestile on üheks arvestatavaks väljakutseks põlevkivitööstusega seonduv. 2017. aasta andmetest lähtudes moodustavad Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest suurenergeetika ja tööstussektor 70 protsenti. Seetõttu tuleb arutada, millised võiksid olla energiatootmise alternatiivsed võimalused, sest tulevikuperspektiive silmas pidades senine olukord edasi kesta ei saa.
Lahenduste leidmiseks on valitsus asutanud kliima- ja energiakomisjoni. Näiteks on selle komisjoni ülesandeks leida mooduseid, mis vähendaksid Eesti kasvuhoonegaaside heidet. Komisjoni tööd juhib peaminister ning komisjoni kuuluvad ka haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister.
Selleks, et kõnealuse teemaga laiema ühiskonnani jõuda, toimus eelmise nädala reedel peaminister Jüri Ratase eestvedamisel ning koostöös Teaduste Akadeemiaga konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“. Konverentsil esitlesid mitmed teadlased ja ettevõtjad oma vaadet ning ettepanekuid, kuidas kliimamuutusi leevendada ning millised oleksid võimalikud lahendused kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks.
Kliimaprobleemidele lahenduste otsimine pole mõistagi lihtne. Tähtsaid otsuseid peab langetama riik, järjest enam panustades keskkonnasõbraliku energiatootmise arendamisse. Kuid oluline on suurendada ka kõigi kodanike teadlikkust, et jõuda muutusteni üheskoos. Mul on heameel, et debatt nende valikute üle on ühiskonnas järjest tugevnemas. Pean oluliseks, et selles temaatikas oleks aktiivseks eestvedajaks nii valitsus kui ka Riigikogu.
on ka Anneli selle ahvatleva konksu alla neelanud ja muudkui käiab, mis on paha ja mis hea. Kahju et Anneli ei elanud miljoneid aastaid varem, oleks maailm ka jääaegu ja jäögnevaid ülesoojenemisi suutnud vältida. Ning Anneli vist ei tea, et maasüdamik põleb lõpuks ära ja Maa pidevalt kaugeneb päikesest ning meid ootab paratamatult hukk, ratastest ja ottidest hoolimata.
Ent nagu vanarahvas teab rääkida – MÕISTUS POLE OMA TEHA.
Millegipärast on Anneli vait nagu kult rukkis, et kui kõik paha tuleb inimestest, siis kas pole neid risustavaid inimesi liiga palju? Mitte ei mäleta ühtki kirjutist aastatest 1819 või 1619, kus oleks kurdetud meie reostamise üle. Nii et Anneli võiks hakata hoopis lipukandjaks rahvaarvu vähendamise nimel, et mutukaid sünniks vähem ning nad ei risustaks oma ülevõlli sündivuse ja sellega kaasneva reostamisega meie väikest armast kodust maailma. Vean kihla, et Anneli seda EI TEE! Sest ta pole poliitik, vaid POLITIKAAN.
Esmane, mida Eesti saaks teha, on lõpetada see kuritegelik ja totter Aidu ja Hiiu tuuleparkide ehituse blokeerimine. Hämades Kellavere radari riigikaitselise tähtsusega (radari vaateväli väheneb tervelt 0,0008 korda ! ) seatakse löögi alla Eesti Vabariigi energiajulgeolek. Selle asemel, et võimaldada ettevõtjatel kohapealsest tuulest elektrit toota, ostame seda sisse! Kui see ei ole kuritegu, siis mis on üldse kuritegu?
KUIDAS SAAB LIBERAALSE TURUMAJANDUSE, VÕI TURUMAJANDUSE VÕI LABASEIMAGI KAPITALISMI TINGIMUSTES TOOTMIST PIIRATA JA VAJADUSI VÄHENDADA???
NAD JU BASEERUVADKI TOOTMISEL, TOOTMISEL, TOOTMISEL; LASVÕI KAHJULIKUL, JA SELLE KAELAMÄÄRIMISEL KUHU AGA SAAB. JA NEID VÕIMALUSI OTSITAKSE. JA HARJUTATAKSE INIMESI KUI LOOMI NEID TARBIMA. SUNNITAKSE LAUSA.
KUI ON TOIMUNUD ÜLETOOTMINE, SIIS TOODANG HÄVITATAKAE, ET HIND EI LANGELS.
KAS ANNELI ON LEIDNUD UUE JUMALA RAHA JA PRAGMATISMI ASEMELE?
EI OLE TAASTUVENERGIAT, JA KUI TA TAASTUB SIIS MINGI AINE ARVELT, SÜSTEEMI ARVELT.
NÄIT. MULLAD, VEED, ÕKOSÜSTEEM, MULLAVILJAKUS, MIDA SAAB KÜLL VÄETADA 4 VÄETISEGA + LÄGA /MIS EI KOMPOSTEERU NII KIIRELT/ AGA MIKROELEMENDID KAOVAD MULLAST ,ON JUBA AMMU KADUNUD JA MEIE TOIDUST = TERVISRIKKUMINE:
MILLEKS SELLISEID ÜLDISEID JUTTE RÄÄKIDA. TEIE KÕIK. OLETE HAKANUD SIIN AJALEHTE TÄITMA. OOTAKS VALITSEMIST = PROBLEEMIDE LAHENDAMIST MÕISTUSEGA, POSITIIVSELT KÕIGE ELAVA JAOKS.
NÄEN AGA VANA TEHNIKA KASUTUSELEVÕTU PÜÜDU = TUULEVESKID NÄIT. MIS OMA AJA ÄRA ELANUD JA KAHJULIKUD, MINGITE SURVEGRUPPIDE SURVEL
INIMESED POLE KÕIK LOLLID – TERVELT 30% ON KA ENAM-VÄHEM TARKU. NEMAD POLE MARGARIINI SÕÕNUD.
on see-eest peas fooliummüts.
Kui ma esimest korda Greta pilti nägin, arvasin, et ta ta on Downi sündroomiga laps. Nüüd selgub, et autist. Autist ei ole loll, vaid ettearvamatu psüühhikaga. Tean ühte pere, kelle poeg on autist ja tal on geniaalne tehnika taip. Ainult, et tal on probleemid psüühhikaga ja nad ei julge teda teda üksi koju jätta, kardavad, et ta võib midagi mõtlematult korda saata. Tegelikult on see kliimamuutused suunatud Trumpi vastu demokraatide poolt. Trump ju ütles kohe, et kliimamuutuste takistamiseks pole mõtet raha raisata, sest inimtegevuse mõju kliimale on niivõrd väike (väike ebemeke). Kliima muutused sõltuvad ikka emakese Maa sees toimuvatest protsessidest ja maa magnetvälja muutustest, mida me ei suuda oma lolli peaga muuta. Me ei suuda ära muuta vulkaanide purskeid ja geisrite olemasolu. Demokraadid eesotsas Sorosega leidsid ühe lapse ja manipuleerivad temaga.
Inimkonna eksisteerimine planeedil nimega maa on planeedi ajaloos miljondik sekundit!
Maa eksisteerimise jooksul on hävinud mitmed tsivilisatsioonid ka meist tunduvalt kõrgemalt arenenud,on toimud tuhandeid kordi väga suuri kliima muutusi st.küll soojenemisi küll jahtumisi.Kõigil nendel pole olnud mingit pistmist inimtegevusega.
Nüüd järsku avastame,et meie oleme need kõikvõimsad kes suudavad maa kliimat muuta ! Kliimat me ei suuda muuta aga elukeskonna sittame ära küll ja seda täitsa materjaalse sõnnik millest CO gaasidel on kaduvväike osa !
Kellele on kasulik isegi laste ärakasutamine oma luulude elluviimiseks ?