Kliimapoliitikasse ei tohi suhtuda ükskõikselt

Anneli Ott, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees

Roheline planeet ja keskkonnahoid on järjest enam jõudnud avalikesse diskussioonidesse ja inimeste omavahelistesse vestlustesse. Oleme jõudnud ajastusse, kus kõigil maailma rahvastel on omavahelises suhtluses üks ühine mure ja loodetavasti tulevikus ikka positiivseid võimalusi pakkuv väljakutse – kliima!

Kogu maailma puudutavate kliimamuutustega võitlemise on enda kanda võtnud Euroopa Liit. Nii seati hiljuti suund saavutada 2050. aastaks nüüdisaegne, konkurentsivõimeline kliimaneutraalne majandus. See tähendab, et liikmesriigid emiteeriksid tervikuna sama palju kasvuhoonegaase kui neid seovad. Radikaalseid muutusi on aga vaja, arvestades kliimakriisi tõsidust.

Kliimaneutraalsus pakub huvi ka Eestile. Suvel kuulas valitsus Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid, kuidas Eestis 2030. aastaks märkimisväärselt  vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ettepanekute seas on näiteks taastuvatele kütustele ülemineku jätkamine, ühistranspordi, elektriautode ja kergliiklusteede arendamine ning raudteetranspordi toetamine.

Sügisistungijärgu saabudes alustasime Euroopa Liidu asjade komisjonis kuulamistega, et võimalikult edukalt edasi liikuda Eesti ja kogu Euroopa Liidu poolt seatud eesmärkidega. Peame oluliseks kaardistada kõik võimalused, kuidas Eesti suudaks 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsuse. Paraku tähendab see Eestile seniste tulevikueesmärkide revideerimist, sest vastavalt praegusele kokkuleppele peab Euroopa Liit 2030. aastaks  vähendama kasvuhoonegaaside koguheidet, võrreldes 1990. aasta tasemega 40 protsenti. Aastaks 2050 aga juba 80 protsenti vähem kui 1990. aastal, selgub Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Kahtlemata töötab Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega selles suunas, et üle minna null-süsinikuheitega majandusele. Minu arvates ei saa järjest suurenev tarbimine ja majanduskasv enam vabandada looduse hävitamist. Meie tuleviku heaolu ning kestliku majanduse nimel peame tooma ohvreid mitmetes valdkondades nii üksikisiku kui ka riigi tasandil. Uute tehnoloogiate arendamine ning kasutuselevõtt energeetikas, tööstuses, transpordis, põllumajanduses ja paljudes teistes valdkondades eeldab suuri investeeringuid ning kogu ühiskonna ühist kokkulepet nendesse arengutesse panustamiseks.

Eestile on üheks arvestatavaks väljakutseks põlevkivitööstusega seonduv. 2017. aasta andmetest lähtudes moodustavad Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest suurenergeetika ja tööstussektor 70 protsenti. Seetõttu tuleb arutada, millised võiksid olla energiatootmise alternatiivsed võimalused, sest tulevikuperspektiive silmas pidades senine olukord edasi kesta ei saa.

Lahenduste leidmiseks on valitsus asutanud kliima- ja energiakomisjoni. Näiteks on selle komisjoni ülesandeks leida mooduseid, mis vähendaksid Eesti kasvuhoonegaaside heidet. Komisjoni tööd juhib peaminister ning komisjoni kuuluvad ka haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister.

Selleks, et kõnealuse teemaga laiema ühiskonnani jõuda, toimus eelmise nädala reedel peaminister Jüri Ratase eestvedamisel ning koostöös Teaduste Akadeemiaga konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“. Konverentsil esitlesid mitmed teadlased ja ettevõtjad oma vaadet ning ettepanekuid, kuidas kliimamuutusi leevendada ning millised oleksid võimalikud lahendused kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks.

Kliimaprobleemidele lahenduste otsimine pole mõistagi lihtne. Tähtsaid otsuseid peab langetama riik, järjest enam panustades keskkonnasõbraliku energiatootmise arendamisse. Kuid oluline on suurendada ka kõigi kodanike teadlikkust, et jõuda muutusteni üheskoos. Mul on heameel, et debatt nende valikute üle on ühiskonnas järjest tugevnemas. Pean oluliseks, et selles temaatikas oleks aktiivseks eestvedajaks nii valitsus kui ka Riigikogu.