10.10.2019
Kavandatavast pensionireformist võidavad eelkõige teise sambasse panustanud inimesed, ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder parlamendis peetud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Pensioni tulevikust – kes tasub memme vaeva?“ arutelul.
„Tänu teise pensionisambasse kogujate sunnismaisusele on pangad saanud aastaid nautida konkurentsivaba ettevõtluse võlusid,“ märkis Mölder. „Kuna tururegulatsioon praktiliselt puudus, püsisid pensionifondide valitsemiskulud laes ning tootlus piinlikult madalal. Pankade suhtumist näitab ka see, kuidas rünnatakse reformi algatajaid sellega, et riik võtab väljuvalt rahalt makse. Jah, riik võtab inimeste tuludelt makse, kuid saadud tulu investeeritakse meie inimestesse tagasi läbi sotsiaalsüsteemi või tervishoiu. Riik ei võta seda raha endale nii, nagu teevad pangad fondi haldustasudega. Pankade esindajad jätavad mainimata olukorra, kus 17 aasta jooksul on ainult haldustasudeks makstud kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid.“
Mölder lisas, et pangad on juba alustanud jõulisemalt haldustasude kärpimist ning lubanud varasemast oluliselt paremaid investeerimistootlusi. Teise sambasse panustajad võtavad Mölderi sõnul raha välja juhul, kui näevad, et suudavad iseseisvalt paremini investeerida kui mugavustsooni langenud pankurid.
„Kui tänased fondipidajad arvavad tõesti, et 770 000 eestlast on juhmid ega saa oma raha majandamisega ise hakkama, siis tulebki neil seda niimoodi sõnastada,“ rõhutas Mölder. „Veelkord – meie ei lõhu, meie ei lammuta. Meie ehitame sildu ja pakume inimestele võimaluse olla oma valikutes vaba. Meie usaldame Eestimaa inimesi.“
praegu röövitakse inimestelt nn pinsirahastusse aastatega suur hulk raha, siis pankurite vaheltpetmised jätavad neile kogutust järele vaid osa. Ning pankurid, kaldad, ligid, raigud, saared ja muu kõnts seda toetavadki, sest nende huvides on rahvast petta. Eriti kasulik on seda teha sunduslikult kaudselt maksustades,s est siis ei saa keegi seda vältida.
Üldse pole võrreldav selle allesjäänu raha suhe eelarvesse pinsilejäämise ajal võrreldes sellega, mis aastatega rööviti ning oleks pidanud aastate suhtarvuga eelarvesse kaasas käima.
Miks aga mitte keegi ei too välja neid arve, et näha palju rahvast petetakse?