Töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täienes vähki tekitavate ainetega

10.10.2019

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ja nende piirnorme. Muudatustega vähendatakse töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega, et paremini ennetada vähki haigestumist töökeskkonnas kasutatavate keemiliste ainete tõttu. Uued piirnormid hakkavad kehtima jaanuarist 2020.

“Töötajate kokkupuude töökeskkonnas olevate ohtlike kemikaalidega tuleb viia miinimumini. Seetõttu täiendasime ka töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu vähki tekitavate ainetega, et paremini kaitsta tööstus-, ehitus- ja transpordisektoris töötavate inimeste tervist. Tööandjal on kohustus tagada ohutu töökeskkond, mistõttu peab ta teadma, mis aineid töökeskkonnas esineb ning kaitsma töötajat nende mõju eest,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Töökeskkonna keemiliste ainete loetelu täiendati uute kantserogeensete ainete, nende piirnormide ja märgetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Muudatused puudutavad 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses  ja  transpordisektoris. Näiteks lisanduvad uute ainetena loetellu bromoetüleen, kroom(VI)ühendid ja diiselmootorite heitgaasid. Lisaks muutuvad teatud keemiliste ainete piirnormid rangemaks. Näiteks tuleb rangem piirnorm etüleenoksiidile ja hüdrasiinile. Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on naha kaudu kergesti imenduva ainega. Samuti saab naha kaudu imendumise märke o-toluidiin, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses. Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on kantserogeense ainega. Näiteks lisatakse märge akrüülamiidile. Samuti lisandub kantserogeensuse märge sissehingatava kristallilise ränidioksiidi ainegruppi kuuluvatele ainetele (kristobaliit, kvarts ja tridümiit). Neid aineid esineb looduslikult erinevates kivimites (nt liivakivis) ja neid kasutatakse näiteks ehituses täitematerjalina, keraamikatööstuses keraamiliste glasuuride koostisosana jm.

Kantserogeenid on ained ja valmistised, mis sisse hingamisel, alla neelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Vähk on Euroopa Liidu riikides peamine tööga seotud haigus, mis kahjustab töötajate elu ja tervist. Hinnanguliselt on vähk sagedaim tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on vähk arenenud riikides kõigist surmapõhjustest teisel kohal. Lisaks vähile võib kokkupuude kemikaalidega põhjustada ka palju muid tõsiseid tervisehäireid, näiteks hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired.

Vaata ka videot Tööelu.ee portaalist, kus töötajad ja tööandjad kõnelevad vähist töökeskkonnas.