Keskkonnaküsimusi peavad Euroopa ja Hiina koos lahendama

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees

Septembri lõpus toimus Hiinas Nanningi linnas Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumine, millel osales ka Tallinn. Mul oli au seal vastu võtta auhind innovaatiliste linnade kategoorias, mis omistati Tallinnale tasuta ühistranspordi ja „Pargi ja reisi“ süsteemi käivitamise eest.

Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumise korraldajaks oli Hiina Linnaarengu Keskus koostöös Euroopa Komisjoniga. Ürituse üks peakõnelejaid, endine Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, sõnastas väga olulise lähtekoha: Euroopa Liit üksinda ei suuda lahendada keskkonnaküsimusi, millega terve maailm silmitsi seisab. Seda saab teha koos teiste suurte jõududega, nagu näiteks Hiina, kelle tegevus mõjutab väga palju ka keskkonda. Seetõttu tuleb ühiselt pingutada, et targad ja rohelised lahendused nii Euroopa Liidus kui Hiinas teeniksid keskkonna ja inimeste huve. Eks see oli ka põhjus, miks selline tarkade linnade tippkohtumine just Hiinas toimus.

Usun, et Euroopa linnadel, sealhulgas ka Tallinnal on kindlasti Hiina linnadelt nii mõndagi õppida. Mõnikord on meil levinud ettekujutus, et mõnel tootel olev silt „Made in China“ tähendab seda, et see esimese puudutuse peale koost laguneb ja pole ülemäära kvaliteetne. Seda võrdlust ei saa üle kanda kõigele, mis Hiinaga seostub.

Nutikad hiinlased

Ka tehnikavaldkonna ja e-teenuste osas ei oska ehk paljud peale Huawei Hiinast midagi arvata. Siingi ei maksa neid alahinnata. Eesti on olnud uhke oma e-riigi ja erinevate digitaalsete lahenduste üle, kuid hiinlasi meie rakendused väga ei üllatanud. Näiteks 6,9 miljoni elanikuga Nanningi linnal, mis on meie mõistes maakonnakeskus, on oma nutirakendus, millega on seotud hulgaliselt avalikke teenuseid.

Kui meil on valdavalt lahendatud süsteemide kasutamine ID-kaardi või mobiil-ID-ga, siis Nanningis olid paljud analoogsed teenused seotud selle rakendusega. Näiteks koolidesse registreerimine, kindlustusvaldkond, e-riigi teenused, samuti ühistranspordi eest tasumine. Sellel rakendusel on 10 miljonit registreeritud kasutajat ning aktiivseid kasutajaid miljon. Minu üllatuseks on ka rahvusvaheline krediitkaart Hiinas tihti kasutu. Nemad on selle plastitüki etapi vahele jätnud ja kolinud selle koos paljude muude kaartide funktsioonidega oma nutitelefoni.

Piiri peal

Aga eks igal mündil ole kaks poolt. Kindlasti tuleb arvestada, et üleilmselt on tehnoloogiavaldkonnas aspekte, mis hõlmavad endas ohtusid. Teatavasti suhtuvad julgeolekukaalutlustel paljud lääneriigid eesotsas USA-ga väga ettevaatlikult Hiina tehnoloogia kasutamisesse oma seadmete tootmisel. Näiteks Nanningis tekitas pisut kõhedust, et igal pool olid kaamerad ja kohtades, kus olid kehtestatud läbipääsurežiimid, pildistati inimesi. Ilmselt on selles linnas väga keeruline kellelgi ära kaduda ja kui toimub mõni õigusrikkumine, on süüdlast kergem tuvastada. Samas tekitab see õigustatult küsimusi, kust läheb piir turvalisuse tagamise ja jälgimisühiskonna vahel?

Kuidas aga muuta oma linnad rohelisemaks ja targemaks? Kui hiinlased keskendusid tippkohtumistel oma ettekannetes pigem tehnoloogiatele, erinevatele mobiilirakendustele ja andmete pilvelahendustele, siis Euroopa linnade esitlustes pöörati tähelepanu energiasäästlikele lahendustele, linnaplaneerimisele ja transpordikorraldusele. Mina pidasin ettekande teemal „Tasuta ühistransport Tallinnas ja Eestis – kas eksperiment või kogemus“.

Loomulikult tuleb mõista, et see, mida tippkohtumisel nägin, oli vaid imepisike killuke Hiinast. Võib eeldada, külalistele sooviti näidata parimat ning suure tõenäosusega on seal piirkondi, kus võib sellistest võimalustest vaid unistada.

9 kommentaari
  1. Nägin 11 kuud ago
    Reply

    Hiina lehtedel palju seal toodetakse uusi elektriautosid. On küll pisikesed, kuid ka hiinlased ise on meist 2 korda pisemad ning mahuvad terve perega ära. Kuid mõte ise ei jää mingisse töötuppa tühja möla taha, vaid asi võetakse ka ette.
    Miks meil midagi taolist ei tehta? Ei pea silmas tühjamölisemist, selles oleme kindlasti maailma 5 juhtahvi hulgas. Määrake kindel asjast huvitanute rühm või mitu ning eraldage neile ka pärast põhjalikku kavategemist raha. Mitte ühtki mölisejat sinna juurde lasta EI TOHI! Siis hakkab kohe kõik kiiva kiskuma.
    Kuid Tiidu käik tundub olevat tühikäik ehk rahva raha raiskamine. Lihtne käepigistus ja orden rinda sisuliselt mitte millegi eest meid edasi ei vii.

  2. Kui 11 kuud ago
    Reply

    me ei kasutaks pakendeid, oleks kohe üks reostusallikas kadunud. Midagi ostes paneme ta oma korduvkasutusega kotti ning pärast peseme koti ära. Nagu ENSV-s pesti kilekotte, siis nad tõesti ei vedelenud igal pool.
    Kui midagi sööme, siis sita viime loodusesse, kus igasugused sitikad selle peagi ära söövad. Nii ei jääks pea midagi järele. Kondid aga jahustataks ja külvataks põldudele väetiseks. Või aitab peni need ümber töödelda.
    Looduslik ringkäik on igatahes võimalik.

  3. Ah soo 11 kuud ago
    Reply

    Eesti topib ka oma nina igale poole. Hiinal on sõprussidemed Venemaaga ja nemad teevad koostööd.

  4. mine ja ela 11 kuud ago
    Reply

    Minge Hiina elama mõnels ajaks, siis näete, mis seal tegelt toimub.

    • Mina 11 kuud ago

      seda elu nägin. Hälbisin tavalisest teest ja sattusin linna äärest läbi jalutama. Nägin, kuidas maakolgastest olid kohale küüditatud töötud põllumehed, neile oli 4 posti otsa pandud suur kilekatus, kus nad siis elasid ehk täpsemini ainult magamas käisid. Et seal ka vargaid on, oli alati 1 hiinlane valves. Loomulikult polnud selline “maja” või “ühikas” kõigile vaatamiseks, vaid peidetud suurteest eemale hoone varju. Hinnanguliselt mahtus sinna 20-25 hiinlast. Hommikul tuldi neile järele ja õhtul toodi tagasi. Palju nad raha said, ei osanud küsida. Igatahes oli neil seljas nii vähe kui võimalik. Aluspükse ega särke polnud. Olid töötunked ja plätud. Eks töökohal antud ka tööriistad.

    • Unustasin 11 kuud ago

      mainimata, et sel “elamusl” polnud seinu, järelikult ka aknaid ja uksi. Vesi toodi kohale vaadiga nagu meil kunagi kali. Oli see majanduslikus erivööndis Tjentsinis (Tuanjin).

  5. to mina 11 kuud ago
    Reply

    Räägi ka sellest, kuidas seal meie mõistes lemmikloomi koeri ja kasse süüakse.Koerad tõmmatakse teiste koerte ees sirtli, nahastatakse ja katlasse. Või lähevad enne katlasse korraks ja siis nahastatakse, nagu kassid.
    Loomapuurid seisavad restode ja sööklate ees või keldris. Loomad nutavad seal sees, sest loomad on telepaadid ja teavad täpselt ,mis teistega toimub ja neid ootab. (sama toimub Vietnamis, Koreas jm)
    Kui tahate nende hääli kuulda, siis minge B-Jaama turule 2.korrusele ja otsige üles lollakate hiina mänguasjade müüja. Need mänguloomad teevadki puuriloomde hääli, sest neil on sees lindistus restode puuride või kasvamduste loomade häältest. Oli mul väga raske seal korrusel omale tööstuskaupu valida, sest pidevalt pidin kuulama ,kuidas täiesti murtud hingelt ja vaimult kass näugus. Hääles lootusetus, väsimus, õud ja ikka veel palve -vii mind siit ära!Palun,palun, oh palun!!! Ehk ei oska kõik nii hästi loomade hääle järele nende meeleolu mõista…Siiski, alateadlikult peaks inimene tunnetama. Koerahääli kuulsin vähe,sest õnneks summutas müra need.Igatahes sain vererõhu ja ärevushäire, et vaevu suutsin ostud lõpetada. Kui idiootlik peab olema inimene,kes säärast ostab.
    Mitte et meie farmides,tapamajades asjad teisiti oleks.Jõle on seegi. Vähemalt lemmikloomade osas on suudetud teha esimesed sammud posit. arengu teel.
    Igatsedes hiina keskkonda kaotame needki vüikesed sammukesed.
    Räägi ka sellest.

  6. energeetiline reostus 11 kuud ago
    Reply

    Turu nimel ,et Hiina müüa, ollakse vallmis mistahes taandarenguks. Raha nimel.
    Meie põllukad on ühed kes otsivad Hiina turgu, mis nad ka neelab, ainult kahjuks koos Eesti mulla, looduse ja metsadega. ,maadega.
    Kui seal nii heal tasemel ja ülitihe elektrooniline sidusus on , lisaks nende megarahvaarvule, peab energeetiline reostus ,st. kõiklsugu väljad ja kiirgused , ikka üle mõistuse olema.
    Tõeliselt väärt eesmärk.?
    Eestis on vaja harvester ja kirves , niiduk lihtsalt ära panna ja mõistuse ja empaatiavõimega (mis kahjuks juba liiga paljudel puudub ja selliseid kasvatatakse peale) teistesse Elusolenditesse teistmoodi linnu ja maakohti
    haljastada ning olemasolevat säilitada. Kui keskkonnaosak. KOV-ides tegelevad puudevägistamise = ära nügimisega, lõpmatu niitmise ja asfalteerimisega ,et tuttavatele jorssidele tööd leiutada ja saadud raha kindlasti ära kulutada, peab muidugi Hiinamaale õppima minema.
    Venemaa teeb Hiinaga koostööd ? Mingil määral, sest mis tal üle jääb kui hiinlased on pool Siberit juba ära asustanud ja hordid liiguvad üha edasi.
    USA tegi jt. ka kunagi Hiinaga koostööd,et suurfirmadel oleks kuhu kaupu müüa.Selleks arendati nende majandust. Mis nüüd maksab kätte meile kõigile. Oot,varsti saate triaade ka tundma. Jänkudel ei maksaks
    Draakoni nina ees trallitada.

  7. Õpetaja 11 kuud ago
    Reply

    Muidugi on Hiinalt palju õppida. Ainult arvestage, et muidu ei õpeta teid keegi ega ole naeratav ega lahke. Rahvas väga PRAGMAATILINE. Niipea kui selgub,et kasu pole ,hakkab mängima hoopis uus viis. Kardetavasti lasete end sellest ära petta.
    Eestlastel on murettekitav komme üle võtta halbu asju. Nemad ka pragmaatikud. Mis toob kaasa eetilise taandarengu või reostuse või hävitamise. Aga Draakonimaa vastu on teie pragmaatilised püüdlused kui kõrs tormis.
    Parim, mis teha saate on vaadata ilusaid ja häid asju ja katsuda ISE sama häid ja ilusaid välja mõelda ja teha.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.