Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees
Septembri lõpus toimus Hiinas Nanningi linnas Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumine, millel osales ka Tallinn. Mul oli au seal vastu võtta auhind innovaatiliste linnade kategoorias, mis omistati Tallinnale tasuta ühistranspordi ja „Pargi ja reisi“ süsteemi käivitamise eest.
Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumise korraldajaks oli Hiina Linnaarengu Keskus koostöös Euroopa Komisjoniga. Ürituse üks peakõnelejaid, endine Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, sõnastas väga olulise lähtekoha: Euroopa Liit üksinda ei suuda lahendada keskkonnaküsimusi, millega terve maailm silmitsi seisab. Seda saab teha koos teiste suurte jõududega, nagu näiteks Hiina, kelle tegevus mõjutab väga palju ka keskkonda. Seetõttu tuleb ühiselt pingutada, et targad ja rohelised lahendused nii Euroopa Liidus kui Hiinas teeniksid keskkonna ja inimeste huve. Eks see oli ka põhjus, miks selline tarkade linnade tippkohtumine just Hiinas toimus.
Usun, et Euroopa linnadel, sealhulgas ka Tallinnal on kindlasti Hiina linnadelt nii mõndagi õppida. Mõnikord on meil levinud ettekujutus, et mõnel tootel olev silt „Made in China“ tähendab seda, et see esimese puudutuse peale koost laguneb ja pole ülemäära kvaliteetne. Seda võrdlust ei saa üle kanda kõigele, mis Hiinaga seostub.
Nutikad hiinlased
Ka tehnikavaldkonna ja e-teenuste osas ei oska ehk paljud peale Huawei Hiinast midagi arvata. Siingi ei maksa neid alahinnata. Eesti on olnud uhke oma e-riigi ja erinevate digitaalsete lahenduste üle, kuid hiinlasi meie rakendused väga ei üllatanud. Näiteks 6,9 miljoni elanikuga Nanningi linnal, mis on meie mõistes maakonnakeskus, on oma nutirakendus, millega on seotud hulgaliselt avalikke teenuseid.
Kui meil on valdavalt lahendatud süsteemide kasutamine ID-kaardi või mobiil-ID-ga, siis Nanningis olid paljud analoogsed teenused seotud selle rakendusega. Näiteks koolidesse registreerimine, kindlustusvaldkond, e-riigi teenused, samuti ühistranspordi eest tasumine. Sellel rakendusel on 10 miljonit registreeritud kasutajat ning aktiivseid kasutajaid miljon. Minu üllatuseks on ka rahvusvaheline krediitkaart Hiinas tihti kasutu. Nemad on selle plastitüki etapi vahele jätnud ja kolinud selle koos paljude muude kaartide funktsioonidega oma nutitelefoni.
Piiri peal
Aga eks igal mündil ole kaks poolt. Kindlasti tuleb arvestada, et üleilmselt on tehnoloogiavaldkonnas aspekte, mis hõlmavad endas ohtusid. Teatavasti suhtuvad julgeolekukaalutlustel paljud lääneriigid eesotsas USA-ga väga ettevaatlikult Hiina tehnoloogia kasutamisesse oma seadmete tootmisel. Näiteks Nanningis tekitas pisut kõhedust, et igal pool olid kaamerad ja kohtades, kus olid kehtestatud läbipääsurežiimid, pildistati inimesi. Ilmselt on selles linnas väga keeruline kellelgi ära kaduda ja kui toimub mõni õigusrikkumine, on süüdlast kergem tuvastada. Samas tekitab see õigustatult küsimusi, kust läheb piir turvalisuse tagamise ja jälgimisühiskonna vahel?
Kuidas aga muuta oma linnad rohelisemaks ja targemaks? Kui hiinlased keskendusid tippkohtumistel oma ettekannetes pigem tehnoloogiatele, erinevatele mobiilirakendustele ja andmete pilvelahendustele, siis Euroopa linnade esitlustes pöörati tähelepanu energiasäästlikele lahendustele, linnaplaneerimisele ja transpordikorraldusele. Mina pidasin ettekande teemal „Tasuta ühistransport Tallinnas ja Eestis – kas eksperiment või kogemus“.
Loomulikult tuleb mõista, et see, mida tippkohtumisel nägin, oli vaid imepisike killuke Hiinast. Võib eeldada, külalistele sooviti näidata parimat ning suure tõenäosusega on seal piirkondi, kus võib sellistest võimalustest vaid unistada.