Poliitikajutud ajaloohõngulises Elva vaksalis

1887. aastal valminud Elva raudteejaama kunagises restoranis korraldatakse tänapäeval mitmeid mõttevahetusi ja nõupidamisi. Oktoobrikuu esimesel reedel korraldas Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees ja Riigikogu liige Marika Tuus –Laul ajaloohõngulises ruumis arutelu, kus päevapoliitilistel teemadel avaldasid mõtteid riigihalduse minister Jaak Aab ja Elva vallavolikogu aseesimees, Elva Haigla juht Peeter Laasik.

Sissejuhatuseks ütles koosolijatele mõttemõlgutuseks head soovid Elva vallavanem Toomas Järveoja, kes on muide rallikuningas Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja isa. Edasi ruttas vallavanem Rannu rahvamajja õpetajate päeva peoõhtule. Päevakohaste mõtetega õpetajast alustas ka riigihalduse minister Jaak Aab – selleks ju põhjus ka piisavalt südamelähedane, sest ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi vene keele ja kirjanduse õpetajana ning töötanud õpetajana Ala 8-klassilises koolis ja Võhma Keskkoolis.  „Õpetajad on maa sool,“ ütles Aab ja lisas, et viimase kolme aastaga on õpetajate alampalk tõusnud 100 eurot. „20 protsendi ulatuses saavad omavalitsused ise otsustada, kuidas õpetajate palgaraha kasutavad. Näiteks maksvad eraldi tasu klassijuhataja töö eest. Tasustamisvõimalused olenevad suuresti õpilaste arvust koolides ja koolide arvust omavalitsuses. Eks need näitajad ole igas vallas erinevad.“

„Kuulsin autos raadiost, et Lätis soovitatakse venekeelsetel inimestel Eestisse tulla, sest siin on venekeelsed gümnaasiumid,“ märkis üks arutelule tulnud mees. Konkreetse raadio saate kohta oli Jaak Aabil raske midagi arvata. Küll aga selgitas ta, et vene gümnaasiumide gümnaasiumiklassides õpetakse protsentuaalselt aineid nii vene kui ka eesti keeles ning rakendatakse programme eesti keelse õppe edendamiseks.

Riigihalduse minister ütles, et haldusreformi käigus välja kujunenud omavalitsuste arv jääb vähemalt praegu püsima, mis võimaldab neid stabiilselt toetada ja arendada. „Juba eelmise valitsuse ajal toonitasime, et omavalitsustele tuleb eraldada rohke raha. Kui omavalitsustel on piisavalt raha, siis saavad nad ise korrastada tänavaid ja teid, remontida koole. Paljud probleemid on võimalik paremini lahenda kohapeal, kui omavalitsustel on selleks piisavalt raha ja otsustamisõigust.”

Aabi arvates tuleks omavalitsustele anda võimalus üüripindade ehitamiseks.  „Tänapäeva mobiilses maailmas, kus inimesed sageli elu- ja töökohti vahetavad, on ilma üüripindadeta raske toime tulla. Erasektor selliseid pindu aga ei  raja.“

Esimeses pingireas istet võtnud väärikas heas mehele tegid muret NATO lennukite lennud, mis suurenevad õhus süsihappegaasi hulka, teadmatus parvlaev Estonia katastroofi tegelikest põhjustest ja Tallinna Televisiooni sulgemine.

Aab märkis, et NATO lennukitel on Eestis kaitseülesanne ja lisas, et küllap nende poolt põhjustatud süsihappegaasi hulk pole kuigi suur. Kõlama jäi mõte, et Estonia katastroofi põhjusi saaks ja ka tuleks uuesti uurida Eesti, Soome ja Rootsi koostöös.

Tallinna Televisiooni sulgemise teemadel võttis sõna ka Marika Tuus-Laul, kes selgitas, et TTV kanali sulgemine polnud mitte Keskerakonna juhatuse ega ka Tallinna linnavolikogu vaid ennekõike Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti otsus – põhjuseks saadete väike vaadatavus Tallinna elanike hulgas. Veel ütles Tuus-Laul, et Tallinna Televisiooni sulgemisse on muuhulgas taunivalt suhtunud ka eelmine Tallinna linnapea Taavi Aas.

Arst ja omavalitsuspoliitik Peeter Laasik ütles välja mõtte, et nii meedikute kui ka teiste spetsialistide suuremaks motiveerimiseks elada ja töötada Eestis peaks keskmise ja vanema põlvkonna inimesed noortesse endaga võrdselt suhtuma ja neid usaldama.

Saalist tuli mitmeid ettepanekuid seoses maksudega. „Emal, kelle laps töötab Eestis võiks olla suurem pension, sest tema pojalt või tütrelt laekub meie riigile sotsiaalmaksu,“ ütles vanemaealine proua. Üks daam soovitas jälle kehtestada  Eestis luksusmaksu ja lastetusmaksu. Tuus-Laul ütles, et peab äärmiselt vajalikuks reguleerida maksupoliitikat selliselt, et vanemas eas oleks igaühel võimalus saada vajadusel pind sotsiaalhooldusasutuses, ilma et tal suuremast osast pensionist loobuda tuleks.

„Mõttevahetusele vanasse jaamahoonesse oli tulnud inimesi erinevatest Tartumaa paikadest. „Mina saabusin Tartumaalt Tabivere kandist (endine Jõgevamaa). Kui asjalik nõupidamine tasub ikka kohale tulla,“ ütles taluperenaine Tiiu Sarv, kes kasvatab lihaveiseid.

Koosoleku ruumi aknast võis näha, kuidas sõidab mööda reisirong ja peatusid liinibussid, millel silt tasuta. Needki märgid tõestavad elu pidevat liikumist.  Õhtupimeduses oli tulede säras ka vesi Elva jaamahoone ees paiknevas purskkaevus.

Jaan Lukas

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.