Siseministeerium toonitab vajadust kriisideks valmistuda

Tormikahjustused. Foto Urmas Luik/Scanpix

Viidates nädalalavahetusel Eestit ja eriti Võrumaad laastanud tormile toonitab siseministeerium, et kriisideks tuleb valmis olla igal leibkonnal.

„Kevadel rääkisime palju kriisideks valmisolekust. Nädalavahetusel toimuski õpikunäide kriisist: tuli tugevate tuultega ja vaid mõne tunni kestnud torm, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. Sellest tulenevalt kadusid omakorda kõik muud elektrist sõltuvad teenused – vesi, side, toasoe, aga ka võimalus tankida kütust, kasutada sularahaautomaate,” ,“ ütles siseministeeriumi asekantsler Viola Murd ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

Murd avaldas lootust, inimesed, kes nädalavahetusel tormiga kokku puutusid, olid võimalikule kriisile mõelnud ja selleks valmistunud. Ta tunnustas samas Võru linna ja kõiki teisi, kes asusid olukorda kiirelt lahendama, et elutähtsad teenused võimalikult ruttu taastada.

Ka kutsus Murd kõiki Eesti elanikke veelkord tutvuma juhistega, kus on kirjeldatud, kuidas kriisiks valmistuda.

„Samas peavad kõik elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsused olema valmis täitma oma ülesandeid ka siis kui ei ole elektrit ega sidet. Kriisideks valmistumine tähendabki, et igaüks peab oma osa kandma – elanikud, elutähtsate teenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja riik,“ ütles Murd.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul näitas nädalavahetuse olukord, et selliseid kriisiolukordi ei ole võimalik ära hoida, küll saab nendega toimetulemiseks aga ette valmistuda. „Olukordi, kus tuul on nii kõva, et puud kukuvad ja katused lendavad, me ära hoida ei suuda. Me saame ainult ise paremini valmis olla, et kui elekter kaob, siis teame oma kodus täpselt, kus on taskulamp ning kuhu oleme natuke toitu ja vett varunud. Ja naabritega tasub hoida häid suhteid, et minna nende juurde ahjuga köetavasse tuppa sooja või vastupidi – kutsuda oma ahiküttega tuppa nemad külla,” sõnas Tammearu.

Ta toonitas, et iga inimene, kohalik omavalitsus, aga ka riik peavad olema selliseks kriisiks valmis.

Tammearu sõnul on eksitav arvata, et häda korral saabub abi alati kiiresti. „Sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua,” ütles ta. Tammearu sõnul näitavad uuringud, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi.

“Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel,” nentis päästeameti juht.

BNS

3 kommentaari
  1. maapeale tulek 5 aastat ago
    Reply

    25% elanikest ei ole VÕIMALIK MINGEIDKI TOIDUVARUSID TEKITADA !!! SAMUTI RAVIMIVARUSID ,sest nad imevad praktiliselt käppa juba 10 päeva enne pensioni., VAJALIKKE ROHTUSID OSTAVAD NAD OSALISELT SAGELI.
    RASKUSI TEKITAB näit. VEEÄMBRI OSTMINEGI., LAUALAMBI, KANGA AKNA ETTE . MINGITEST GENERAATORITEST POLE JUTTUGI 50% ELANIKE PUHUL. AHJU POLE VÕIMALIK 50% TEKITADA. KA BURZUIKAT MITTE. NENDE AINUS VÕIMALUS ÜLDSE SOOJA SAADA ONGI ELEKTERRADIKAS.
    KA SOOJADE RIIETE MURETSEMISEGA ON 25% RASKUSI, ERITI VAESEMATEL PENSIONÄRIDEL. UUE TEKI, ISEGI PADJA SOETAMINE, RÄÄKIMATA ORTOPEEDILISEST PADJAST, MIDA VANEMAD INIMESED VAJAVAD., K’AIB NEILE PEA YLE JOU.
    IGASUGUSED PETROOLEUMILAMBID JA SOOJENDAJAD, KUST NEID VOTTA JA J@LLE RAHA!!!
    KOV/id EI SUUDA ISEGI 15 kg PAKKE EUROABI VANURITELE KOJU TOIMETADA…2 x AASTAS.
    MITTE KEEGI EI KUTSU SIND OMA MAJJA JA EAKAD EI J@TA KA OMA KODU YKSINDA EGA LEMMIKLOOMI.
    TE R@@GITE MIS PEAB OLEMA, MITTE, KUIDAS SEE VOIMALIK ON. LASUTATE SONU PEAVAD….
    MILLAL TE, H@RRASED ,REAALSUST N@GEMA SUVATSETE HAKATA.

  2. Milleks 5 aastat ago
    Reply

    taoline ametniku jura? Kui elekter on ära, siis ei tööta ka pumbad ning ükski kortermaja ei saa sooja. Süüa ju külma võib, kuid kaua sa 10°-s või veelgi jahedamas oled? Lootus mingitele 3-4-le päevale on ülbuse tipp.
    Muidugi peavad olema varud ja varuvahendid valmis, kuid kui kõik on suured, siis seda ei saa nõuda üksikisikult.
    Tegemist oli meie päästeameti mannetuse eheda elulise näitega, kuidas üks päästeamet EI TOHI tegutseda. Mis siis, kui samamoodi tegutsevad sissetungivad venelased? Kui nad tungivad sisse talvel -20°-ga ööl vastu laupäeva? Kas sellele on keegi mõelnud? Miks tehakse trenni ilusal ajal ning kõigile on kõik ette kirjutatud aga kui toimub midagi muud, siis …

  3. ??? 5 aastat ago
    Reply

    HUVITAV, KELLELE SEDA TOIDUABI JAGATAKSE /PALJUD SELLESTKI ILMA, KUIGI VAJAKSID / KUIDAS NAD OLEKSID VÕIMELISED ENDILE TAGAVARASID SOETAMA.? jm. VAJALIKKU, KUI IGAPÄEVAELUSKI EI OLE SELLEKS VÕIMALUSI.???
    PANGE PENSIONID NORMAALSEKS, SIIS EHK SOETAME.
    ÜKS KRIIS VABASTABKI TÜLIKATEST PENSIONÄRIDEST, KÜBERRÜNNAK NÄITEKS.
    KOV-idele EI LOODA ÜLDSE. NAD SAA TOIDUABI ÄRAGI TOODUD, MAAKONNALINNAST, KUIGI IGAÜHEL AUTO VÕI AMETIAUTO P—SE ALL. ISEGI BUSSIJUHIGA KOKKU LEPPIMA POLE VÕIMELISED.
    MÕNETI ISEGI PAREM, MUIDU KITS KÄRNERIKS VÕIB SATTUDA.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.