Eestlaste Kesknõukogu Kanadas tegi teisipäeval avaliku pöördumine Eesti Haridus- ja
teadusministeeriumile (HTM), milles märgib, et ministeeriumi suhtumine kaks- ja mitmekeelsesse haridusse on arusaamatu ning avaldab lootust, et uue õppekava lõppversioonis võetakse arvesse kaasaegsemaid standardeid ja arengusuundi.
“Kanadas ja mujal välismaal elavad Eesti pered on üle aastakümnete õpetanud oma lastele eesti keelt inglise ja muukeelsetes ühiskondades ja kasvatanud armastust ning lugupidavust Eesti riigi, kultuuri ja ajaloo vastu,” seisab avalduses. “Kuna Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi uue Lasteaia Riikliku Õppekava koostajad soovivad arvamusi tööversiooni kohta, saadame omaltpoolt tagasisidet järgneva punkti kohta mis puudutab sügavalt Kanadas ja mujal välismaal elavaid eesti peresid.”
Kanda eestlaste teatel on muret tekitav lugeda, et kaks- ja mitmekeelsed perekonnad on lapse kõne arengu poolest ülemaailmne probleem. “Koormus ajule on suurem ja sellised lapsed hakkavad hiljem rääkima. Niisugune kõnekeskkond sobib terveile ja tugeva närvisüsteemiga lastele.”
“Teaduslikud uuringud kinnitavad, et eelnev ei vasta tõele. On ammu selgeks saanud, et teise keele omandamine teostub efektiivsemalt just noore lapse aastates. Lapsed, kes kogevad kaks keelt sünnist saadik või väga noorelt on tavaliselt täielikult kodus mõlemas keeles. Täiskasvanutel on tüüpiliselt raskem õppida teist keelt ja harva saavutavad emakeele taseme uues keeles,” seisab avalduses.
“Kanadas on kaks-/mitmekeelsus loomulik. Mitmetes Ontario koolides on kodukeeleks üle 50 erineva keele. Mitmed lapsed valdavad 3 kuni 4 keelt enne kui nad Kanada koolis alustavad inglise või prantsuse keele õpet. Paljud Ontarios elavad Eesti pered valivad oma lastele prantsuse keelekümbluse koolid või programmid juba lasteaias, et lastel oleks võimalik õppida vähemalt kolme keelt. Ontario on tõusnud maailmas esile algaastate hariduse ja teeninduste kavade kujundamisel ajast kui provints seadis sisse täis päevaseid lasteaedu 2013.a. “Intensiivne õppimine ja arendamine toimub laste algaastatel, kui aju lühiajaga läbib tohutult suuri muudatusi. Lapse esimesel aastal aju struktuur formeerub hämmastava kiirusega.”
Kanada eestlaste teatel on uuringud näidanud, et lapsed, kes valdavad teist keelt varakult esitavad kognitiivseid eeliseid nagu parem probleemilahendamise oskus ja loovuse koostoime ning paremad saavutused teistes ainetes. Lapsed saavad lisakasu kõrgemates eksamite tulemustes, paremaid ja edasijõudlikumaid oskusi lugemises, tõhusamat enesekindlust ning tugevama enesetunde oma saavutustest, laiemad võimalused elukutse valikutes, parema emakeele omandamise koos rikkama sõnavaraga, laiema maailmavaate ning kultuuriliste sidemete arendamine. Lisaks sellele, kakskeelsus ning multikultuursus tugevdavad aju efektiivsust.
“Arvestades teaduslikke uuringuid ja pikaajalisi kogemusi Kanada kooli süsteemidega, jääb arusaamatuks Haridus- ja teadusministeeriumi suhtumine kaks-/mitmekeelsesse haridusse. Kuna tegemist on uue õppekava tööversiooniga loodame, et lõppkavand võtab arvesse kaasaegsemaid standardeid ja arengusuundi,” seisab avalduses.
BNS