Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on juba pikemat aega kestnud metsanduse arengukava koostamine, kuhu on kaasatud nii huvigrupid kui ka teadlased. Arutelude kaudu püütakse leida kõigile aktsepteeritavad lahendused, kus oleks tasakaal tootmise ja looduskaitse vahel.
„Arengukava aluseks peab olema metsanduse tasakaalustatud areng, kus on arvesse võetud metsanduse jätkusuutlikkuse nii majanduslikud kui ka looduskaitse alased aspektid,“ ütles Savisaar. Ta toonitas, et metsanduse suunamisel on vaja arvestada metsamaa ajaloolist tausta ja sellest tulenevalt valida sobivad raievõtted ja majandamiseks ratsionaalsete tehnoloogiate kasutamine. „Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse sh CO2 maksimaalse sidumise, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning võimaldab metsadel ka tulevikus täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil,“ selgitas Savisaar.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas metsamajanduse läbimõeldud korralduse tähtsust seoses maaeluga. „Maa ja põld on üheskoos läbi aegade olnud meile tähtis nii maamajanduse kui ka elukeskkonna seisukohalt. Seepärast tuleb seda aspekti järgida metsamajanduse arengukava koostamisel,“ märkis Tamm.
Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on mets oluline ressurss majanduse seisukohalt. „Raiepiirangute kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada metsaomanike seisukohtadega ja võtta arvesse, et tagatud oleks metsamajanduse jätkusuutlikkus,“ ütles Sester. Ta lisas, et tähtsustades metsomandi väärtust on vaja järgida metsaomanike õigusi ja nende hoiakuid. Sester viitas asjaolule, et metsaomaniku hoiakuid kujundavad nii üldine turusituatsioon kui ka metsasaaduste ja –teenuste nõudlus. Et oleks tagatud konkurentsivõime metsaressursi kasutamisel maailmaturul on vaja luua tingimused investeerinute tegemiseks metsamajanduses, et anda metsasaadustele kõrgem lisaväärtus töötlemise kaudu.
Tänase arutelu aluseks on tööversioon metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) koostamiseks kokku pandud arengustsenaariumitest. Arengustsenaariumid on lähtematerjaliks 2019. aasta detsembris toimuvatele töörühma juhtkogu aruteludele. Nende käigus otsustatakse, millise arengustsenaariumi põhjal koostatakse MAK2030 eelnõu.
Komisjonide ühisistungile on kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Tänast arutelu algusega kell 11.10 Riigikogu konverentsisaalis on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.
kujul on tegu puhta uduga. Vaja on kindlat etegvuskava, mida, kuidas, millal, kes teeb ja kes vastutab ning kuidas vastutab. Ütlen mõned punnid ette:
1) Arvesse tuleb võtta ainult see pidutagavara, mis jääb välja parkidest, looduskaitsealadest, rohevöönditest, teeääremaalt, muudest sihtotstarbelistelt maadelt. Ehk mets peab olema mets. Neil aladel on saagimine lubatud ainult siis, kui seal on möllanud loodusjõud või tegutsenud röövikud.
2) Saagimiseks tohiks olla lubatud ainult nii suured metsaalad, mille pikim mõõde oleks 117m. See tagab, et see lank ei ületa 1 hektarit (suurim pindala on ringikujulisel alal!).
3) Metsa langetada tohib naaberlangil alles 8…12 aasta järel. See tagab, et ei saa langetada mitmekümnehektarilisi lanke nagu seni on rüüstatud.
4) Kõik langid ja metsaalad tuleb võtta nimestikku ning nii, et iga osa kohta oleks ära märgitud lubatud saagimisaasta. Siis on igale metsahooldajale ja ärikale selge, et varasem röövimine toob kaasa mitmekords etrahvi ning puudub mõte metsa röövsaagida. Samuti teab metsahooldaja, et sel tükil võib puid saagida aastal 2037 ja tema kõrval 2049 ja 2058. Siis oleks arvesse võetud ka puude saagimisküpsus. See erineb liigiti.
5) Iga töötlusse minev puit peab olema tõestatav, kust saeti, kes saagis, millal saagis ja kes andis loa ning kes vedas välja.
6) Tuleb raskelt maksustada iga tihu väljaveetavat toorpuitu nii, et see oleks pudidumüüjale kahjulik! Siis töödeldaks seda ainult Eestis. Risupuit läheks aga siin kütteks.
.
Seega on vaja selget pilti meie metsadest ja isikulist vastutust. Et kaoks selline pilt, et mitu naaberlanki on maha võetud ja kilt on lage maa. Sinna ei tule uut puitu peale ju enne aastat 2099.
Samuti näen, et tänase röövsaagimise ässitajad tuleb oma kohalt kaikaga minema peksta ning neile tuleb keelata rahva kulul töö- ja ametikohad. See käib ennekõike ministeeriumi jõmmide kohta.
VAATA KUI SUUR ON MAAILM JA KUI MÄRKAMATU TÄPP EESTI.
VAATA KUI SUUR ON REHEPAPI AHNUS ja INIMLIK LOLLUS – SUUREMAT ASJA POLEGI.
KUI SA SEDA ARVESSE VÕTMATA HAKKAD TURUSITUATSIOONI VAATAMA, SIIS ….MÕISTUS AUUU!!!!
OLGU SEE PUIT VÄÄRINDATUD VÕUI EI.
ISE TAHATE VEEL KLIIMAMUUTUSTELE “VASTU SEISTA” JA KVOOTE MÜÜA !? NAERUKOHT.