Riik toetab järgmisel aastal Eesti erinevate piirkondade arengut 17 miljoni euroga, millele kavandatakse lisaks ligi 43 miljoni euro eest rahastusotsuseid välisvahendite toetustest ning 10 miljonit CO2 kvoodituludest.
„Elu Tallinnas, Tartus või Pärnus on väga erinev elust Mustvees või Karksi-Nuias,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Probleemid ja võimalused on hoopis teised. On väga tähtis, et kõik piirkonnad areneksid ühtlaselt. Seetõttu ulatab riik läbi erinevate toetuste abikäe piirkondadele, mis vajavad lisatuge.“ Iga regioon vajab ministri sõnul aga individuaalset lähenemist ning toetused peavad arvestama konkreetse paikkonna vajaduste ja eripäraga.
Ühe mahukama projektina jätkatakse eelmisel aastal alustatud Ida-Virumaa programmiga, mille laiendamise ettepanekud esitab riigihalduse minister valitsuskabinetile 2020. aasta veebruaris. Ida-Virumaa programmiga tahetakse anda hoogu juurde nii maakonna majandusele kui ka kogu sealsele eluolule. Samuti soovitakse muuta piirkonda elukoha valikul atraktiivsemaks. Järgmisel aastal kavandatakse suunata Ida-Virumaa programmile 5,1 miljonit eurot.
Minister tõi välja, et lisaks siseriiklikele vahenditele on olulisel kohal ka Euroopa struktuurifondi toetused. Perioodil 2014-2020 on regionaalarengu meetme toetused ligi 251 miljonit. Sellest summast saavad raha taotleda näiteks kompetentsikeskused, et tõhustada ettevõtjatega koostööd. Lisaks toetatakse struktuurifondidest ka investeeringuprojektide elluviimist.
Regionaalarengut toetatakse ka CO2 tuludest. “CO2 kvoodimüügist planeeritakse suunata omavalitsustele kuuluvate hoonete energiasäästule 10 miljonit eurot. See on summa, mis on meie ühiskonnale äärmiselt oluline,” lisas Aab.
Kesknädal
huvita mind need miljonid, tahan teada, palju moodustavad need altkäemaksud odavneva euroga eelmiste aastatega võrreldes. Ning kelle arvelt on midagi võetud ja kelelle antud. Ning miks just nii ja mitte naa.