Kliimapropaganda ja CO2

CO2 on elu alus. Ilma selleta ei tooda taimed grammigi O2 ehk hapnikku. Hävitame süsihappegaasi, hävitame elu maal. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik. Kliima ajutine soojenemine vaid rikastab loodust.

See on üks arvamus. Vasturääkija Marek Strandberg ütleb, et „maailma saab päästa vaid süsinikupõhise energia kasutamise keeluga ja rahatrükiga uute lahenduste loojatele. Üsna vähe on alles jäänud argumente, miks kahelda kliimamuutustes ning nende inimtekkelisuses. Üks küsimus muidugi on, kas täna on inimestel veel võimalik midagi teha, et need muutused seisata. Või neid pidurdada.”

Selles paabelisegaduses on valitsusel kindel seisukoht. „Eesti ütleb jah Euroopa Liidu kliimaambitsioonile,” teatas peaminister Jüri Ratas. „Toetame Euroopa Liidu üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist, kui seda toetavad piisavad üleminekumeetmed ning arvestatakse liikmesriikide eripärasid. Investeeringutega kliimamuutuste pidurdamisesse panustame tulevikku ning meie jõukusesse ja tarkusesse.

Samuti on tähtis, et kliimapoliitika kavandamisel ja ellu viimisel arvestatakse töötajate õiguste ja võimalustega ning kaasatakse tööturu osapooli. Peame hoolitsema selle eest, et meie töötajatele oleks tagatud kõik võimalused muutustega kohaneda, meie majandus jääks konkurentsivõimeliseks ning ettevõtted ja kodanikud saaksid kliimaneutraalsuse poole liikumisest tulu.”

Peaks nagu kõik olema selge ja seletatud. Aga ei. Kliimapaanika jätkub peavoolumeedias täie hooga.

Kas klikkide saamise nimel?

Kui keegi üldse selle maailma lõpu põhjustab, siis ongi need kliimahüsteerikud ja haiged lapsed Grete näol, kes on lolliks tehtud. Aga lolle maailmas ikka leidub nagu meil reffide ja sotside pooldajaid, kirjutavad kommentaatorid. Selgemalt sekkub ajakirjanik Priit Pullerits: „Noorte kliimamure muutuks palju siiramaks ja tõsiseltvõetavamaks, kui nad ei muretseks selle pärast koolipäeva arvelt.”

Aga vaadakem laiemalt, mis siis maailmas tegelikult toimub. Enne kui inimtegevus hakkas hulgaliselt süsihappegaasi atmosfääri paiskama, muutus süsinikdioksiidi kontsentratsioon vastavalt kliima muutumisele. See töötas vastu teistele muutustele, näiteks neile, mida põhjustasid orbitaaltsüklid. Põhjapoolkera kevade ja suve ajal süsihappegaasi kontsentratsioon väheneb, sest taimed kasutavad seda rohkem, ning tõuseb sealse sügise ja talve ajal, kui taimed on puhkeolekus, surevad ja lagunevad.

Vihmametsade asemele rajatud palmipuude õli ei ole mitte kuidagi taastuv bioenergia, vaid on hävitatud metsa poolt taastootmata hapnik ja absorbeerimata CO. Toodetakse biolisandeid kütustele ja põhjendatakse sellega looduse säästmist! Bioained lisatakse kütusele ja mitte keegi ei mõtle Euroopa Liidus kaugemale. Muidugi lahendatakse sellega biotoote sundmüük, kuid mille hinnaga? Kaitseväe liikurvahendid peavad olema pidevas valmisolekus. Kahjuks biolisand korjab endasse vett ja see kütus tuleks kohe ära tarbida, sest ta külmub madalatel temperatuuridel. Lisaks kõigele on ta vähem efektiivne läbitava maa suhtes. Ka hinnalt kallim.

Kas tahame, et meie kaitsevägi oleks „jalutu”, kui vaja välja sõita talvekülmaga? Mis saab tuletõrjemasinatest, sest need on samuti pidevalt täislastis? Või seiskub kiirabimasin teel haige juurde? „No tule taevas appi”, ütles kunagi teadjamees. Nüüd kõlab see veelgi selgemalt.

Metsad põlevad

Mis on ette võetud ohutuse tagamiseks? Kui tuleb kustutada, lisandub ka lennukite poolt tekitatav CO2 ja muud energiad. Hull pilt on ka suure naabri kohal lennates, sest lisaks tehaste poolt atmosfääri paisatavale süsihappegaasile põlevad ka nende kõrval sajad „gaasilondid”. Miks, ei tea. Kunagi Venemaal küsisin, vastati, et teisiti ei saavat?

Lendasid kohale kliimakongressile maailma kõrged ametnikud ja muidugi lennukitel. Mööda maad polevat neile sobinud. Ja kujutagem ette, et ka lennukipetrooliumile lisaksime biolisandeid. Mis toimuks üleval 10 km kõrgusel, kus on väga külm ja lennukid kipuvad jäätuma? Loomulikult seda lollust kütuselisandiga seal ei tehta.

„Lende mõjutavate tõsiste turbulentsi juhtumite arv on kahe viimase aastakümne jooksul stabiilselt kasvanud. Ülemaailmselt põhjustab turbulents tosinate viisi surmaga lõppevaid õnnetusi väikeste eralennukitega ja sadu vigastusi suurte reisilennukite pardalolijaile. Ning kui süsinikdioksiidi tasemete tõus atmosfääris jätkub, sagenevad ka intsidendid,” räägib lendur Toomas Uibo.

Ukrainas käib sõda. Iga kahurilask on ju CO2. Türgi sõdib ja paiskab õhku mürkgaase. Selle kõigega ei tegele kliimaaktivistid. Rääkimata suurtest sõjaõppustest, mida saaks paljuski läbi viia virtuaalsimulaatoreil.

Nüüd on lapsed rakendatud kliimavankrit vedama.

Samal ajal kui Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased peavad reedeti kliimastreigil osaledes arvestama põhjuseta puudumistega, ei pea 21. kool osalemist kokkuleppele õpetajatega probleemiks. Alo Lõhmus kirjutab oma ERR-i loos „Kes kardab Greta Thunbergi?” kogu probleemi lahti liiga lihtsustatult. Lõhmus väidab, et Thunbergi pihta suunatud kriitika on sõnumitooja nuhtlemine ja ta keskendub vaid ühele momendile – tarbijale ja tarbimisele. Ehk siis arvab ta, et tarbija näeb, kuidas tema eest kõik kappi luku taha pannakse ja süüdistab selles Thunbergi.

Samas on arusaamatu, miks meil teatud ametnikud jõuliselt takistavad tuulepargi rajamist vendade Sõnajalgade poolt? Käiakse kohut ja on mindud absurdini välja, et lõhume ehitatu hoopis maha? Kui tõesti oleks need tiivikud mõned meetrid pikemad, siis lihtne insenerimõistus ütleks, et tõstame selle tüliõuna radari pisut kõrgemale. Seniks, kui saabub kaasaegsem kohale, mis ei lase ennast häirida. Ja las Sõnajalad teevad selle tõstmise töö. Tüli oleks ammu lahendatud ja ei mingeid kahjunõudeid riigile. Aga ei, käime kohut ja raiskame raha. Ehitus on häiritud. Lisaks kaob ka niimoodi lootus suure tuulikute tehase ehitamisele Ida-Virumaale, kus praegu plahvatuslik töötus. Sinna on planeeritud üle kolmesaja töökoha ja taiplik kaader on kohapeal olemas!

Maailm võitleb paanikaliselt kliimasoojenemise vastu ja lausa absurdselt. Vahistati sadu kliimaprotestijaid, loeme ajakirjandusest. Londonis plaanitakse lisaks meeleavaldustele valitsusametite ees blokeerida ka olulised liiklussõlmed, nende seas Westminsteri ja Lambethi sild. Pariisis hõivasid sajad aktivistid kaubanduskeskuse, kus panid püsti loosungid nagu „põletage kapitalismi, mitte bensiini“. Absurdini on ka vanurid jõudmas. USA näitleja ja kahe Oscari laureaat, 81 aastane Jane Fonda võeti Washingtonis vahi alla, kuna ta osales ebaseaduslikul kliimaprotestil.

Tuumajaam päästaks Eesti energianäljast

Jutud tuumajaama rajamisest Eestisse on viimastel aastatel muutunud järjest aktuaalsemaks, sest põlevkivil töötavad elektrijaamad meid saabuvast energiakriisist ei päästa ja tuumajaama sobiva asupaigana näeb akadeemik Anto Raukas just Lääne-Virumaal Letipead. Merest saab jahutusvett, asustus on hõre, suurtarbijad on lähedal. Ekslikult arvatakse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tänapäeva tuumajaamad on ohutud. Näiteks Belgia nelja reaktoriga tuumajaam Doel asub seitsme kilomeetri kaugusel miljonilinnast Antwerpenist.

Lõpetuseks konstateerigem meie oma valitsuse seisukohta: rahandusminister Martin Helme sõnul peab olema üleminek kliimaneutraalsusele riikide jaoks jõukohane, nii et iga riik võiks valida sobivaid viise selle eesmärgi saavutamiseks.

Aivo Oina